Tõnis käib Singapuris lasteaias

28. okt. 2016 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit

 

Tõnis on nelja ja poole aastane eesti poiss, kes on pisut üle aasta käinud Singapuris kakskeelses lasteaias, kus üks õpetaja suhtleb lastega inglise ja teine hiina keeles.

Tõnise ema Kristel Kääramees jutustab, et Singapuris elab pere eelmise aasta aprillist pereisa ameti tõttu – isa on teadlane ja töötab siinse ülikooli juures. Esimesed kuud läksid kohanemiseks ja pojale lasteaia valimiseks, juuli ja august veedeti Eestis ning septembris läkski Tõnis lasteaeda, kus ta on praeguseks käinud üle aasta.

Lasteaia valimine

Singapuris on lasteaedu väga palju ja kõik need on erinevad. Ühtne õppekava puudub, riik on andnud üldised suunised ja raamistiku, kuid iga lasteaed valib oma õpetamisfilosoofia ja koostab õppekava ise. Lasteaedade vahel valitseb suur konkurents, mistõttu nad reklaamivad üksteise võidu, kui hästi seal last arendatakse, lapse andeid välja tuuakse ja teda kooliks ette valmistatakse. Singapuris pannakse haridusele erakordselt suurt rõhku. Juba kuuendas klassis ehk 12-aastastel toimuvad üleminekueksamid, mis määravad lapse edasise elu, sest nende tulemuste põhjal selgub, kes pääseb science-, kes arts-klassi, kes sellisesse, millele järgneb kutseõpe. Et koolis on heade õpitulemuste saavutamine väga tähtis, on surve lastele pisikesest peale suur.

Kõigepealt uurisin koduümbruse lasteaedu,” räägib Kristel Kääramees. „Suurem osa neist asub tavaliste kortermajade all ning aeda ega mänguväljakut, nagu Eestis, enamikul pole. Õueminek tähendabki kasvatajaga lähedal asuval mänguväljakul käimist. Osa lasteaedu on sellised, kuhu võetakse lapsi ainult mõneks tunniks. See on hea lahendus siis, kui lapsehoidmisel on abiks vanavanemad või on ema ise kodune ja laps viiaksegi hoidu lihtsalt sotsialiseeruma ja suhtlema. Meile see ei sobinud, sest töötan ka ise väikese koormusega rootsi keele õpetajana rootsi kooli juures ja mul on ka eraõpilasi. Pealegi oleks Tõnisel kodus igav. Pärast seda, kui olime käinud Singapuri ülikoolilinnakus asuva lasteaia lahtiste uste päevadel, saime aru, et see on meie pere jaoks parim valik. Uus ilus maja ja sõbralikud õpetajad jätsid väga hea mulje, lisaks on lasteaial kvaliteedimärk, mis on kolmandikul Singapuri lasteaedadest.”

Rühmad ja lasteaiamaks

Lasteaias on kuus taset: Infants, Toddlers, N1, N2, K1 ja K2, igal tasemel kaks rühma, välja arvatud beebid ja vanemad lapsed, keda on üks rühm. Lapsi võetakse lasteaeda vastu alates teisest elukuust. Singapuris kestab tasustatud emapuhkus neli kuud ja kuna elu on kallis, lähevad paljud naised varakult tagasi tööle. Eri vanuseastmetes on rühmas erinev arv lapsi. Kolme-neljaste rühmas, kus Tõnis käib, on 24 last ehk 12 last õpetaja kohta, kuigi riik lubaks rohkem. Viie-kuueaastaste puhul on seadusega lubatud vastu võtta 40 last, 20 last õpetaja kohta. Tõnise lasteaias on see piir siiski 18. Singapuris on ka koolides suured klassid. Uus õppeaasta algab lasteaias jaanuaris, mitte sügisel nagu Eestis, ning enamasti vahetuvad siis ka õpetajad.

Lasteaiamaks on lasteaedades väga erinev nagu ka sissetulekud. Singapuris elab üle viie miljoni inimese, kellest pooled on kodanikud või alalised elanikud, ülejäänud on välismaalased. Suurem osa neist on pärit Hiinast – 70% rahvastikust moodustavadki hiinlased –, aga ka Indiast, Malaisiast, Indoneesiast ning Euroopa ja Ameerika riikidest. Seetõttu on siin meeletult palju rahvusvahelisi koole ja lasteaedu, mis on tunduvalt kallimad kui kohalikud. Lasteaiamaksu suurus sõltub ka sellest, kas on tegu riigi või eralasteaiaga. Hinnavahemik ulatub 400 Singapuri dollarist 2000-ni, keskmine on 1000 SGD, mis on 650 eurot. Tõnise lasteaed ongi hinnalt keskmine.”

Inglise ja hiina keeles

Tõnis on seltsiva loomuga ja kohanes lasteaias hästi. Abi oli ka sellest, et alguses oli rühmas ainult viis last, kuna rühm just loodi. Just sellest ajast on pärit ka tema parimad sõbrad. Kolm esimest päeva olin temaga pool päeva kaasas, aga veel paremini hakkas tal minema siis, kui mind enam juures polnud. Rühmas on kaks õpetajat, üks suhtleb lastega inglise, teine hiina keeles. Mis kõnelemisse puutub, siis Tõnis oli alguses enamiku ajast lihtsalt vait. Umbes poolteist-kaks kuud hiljem ütles ingliskeelne õpetaja, et Tõnis räägib hästi palju eesti keeles. Isegi õpetaja oli juba mõned sõnad selgeks saanud, näiteks „auto” ja „puu”. Edasi ei läinud kaht nädalatki, kui Tõnis hakkas ka inglise keeles rääkima. Nüüd, oktoobri alguses kuulsime kodus tema suust esimesi hiinakeelseid lauseid. Lihtsamaid sõnu oskab ta hiina keeles ka kirjutada, näiteks oma nime. Laste omavahelises suhtluses domineerib siiski inglise keel. Kui Tõnis pidas aprillis oma nelja-aastast sünnipäeva, tuli sünnipäevalaul pidulistel inglise keeles paremini välja kui hiina keeles.”

Kodukord ja oma vorm

Lapsi oodatakse lasteaeda hiljemalt kella üheksaks, siis algavad tunnid ja tegevused, hommikusöök on pool üheksa. Tõnise lasteaiapäev kestabki poole üheksast viieni. Paljudel lastel on päevad pikemad, sest vanemad töötavad siin rohkem kui Eestis. Või siis saadavad lapsele järele koduabilise, kes on paljudes peredes. Tõnist viib ja toob enamasti isa, sest neil on ühine tee. Ühistransport on siin väga hästi korraldatud, sõita tuleb kahe bussiga ning lasteaeda minek võtab hommikuse tiheda liiklusega veidi alla tunni.

Kõigil koolidel ja lasteaedadel on Singapuris oma vorm. Tõnise lasteaias kannavad lapsed hommikupoolikul üht ja õhtupoolikul teist riietust. Enne lõunat käivad lapsed duši all ja vahetavad riideid, sest troopiline kliima ajab naha higiseks. Kõige raskem oligi alguses harjuda siinse kuumusega – aasta ringi on sooja üle 30 kraadi, kuid kevadkuudel, märtsis ja aprillis, on seda kõige rohkem tunda.

Lasteaias pannakse suurt rõhku puhtusele, mis mulle väga meeldib. Igal hommikul on tervisekontroll, vaadatakse üle käed, suu ning kurk, et poleks HFMD-viiruse tunnuseid, ja mõõdetakse palavikku.

Lasteaial on oma köök, kus kokad valmistavad söögi ja aitavad selle rühmadesse viia, sellega nende osa piirdub. Rühmas õpetajatel abilisi pole.”

Õppimisele pannakse rõhku

Ennelõunane aeg on täidetud organiseeritud tegevusega, mänguaega palju ei jää. Singapuris ongi nii, et kui laps käib rahvusvahelises lasteaias, on sarnaselt Euroopa lasteaedadega mänguaega rohkem. Kui tegu on kohaliku lasteaiaga, nagu Tõnise oma, pannakse rohkem rõhku õppimisele. Mulle see meeldib ja Tõniselgi pole õppimise vastu midagi. Võimalus on valida lapsele pärastlõunal ka lisatunde, kuid meie leidsime, et sellest piisab, mida nad lasteaias teevad. Õppimine käib teemade kaupa ning palju käiakse ka ekskursioonidel ja väljasõitudel. Esimene käik oli Tõnisel jäätisetehasesse, veel on ta käinud Hiina varjuteatrit vaatamas, päästeteenistuse muuseumis ja mujal.

Rühmaruumid on siin väikesed, voodeid sinna ei mahuks. Igal lapsel on kaasas oma tekk ja padi ning väike madrats, lõunauinaku ajaks pannakse need ritta ja lapsed magavad. Õues käivad lapsed siin kahjuks väga vähe – õues on liiga palav ning õu väike.

Tõnise lasteaia ümber on väike aed, kuhu ei mahu korraga mängima rohkem kui kaks rühma. Lepitakse kokku, milline rühm on mänguväljakul, kus saab ka rattaga sõita, ja milline lasteaia ees oleva varikatuse all, kuhu mõnikord pannakse veega täidetud kausid, kus lapsed saavad sulistada. Teised rühmad lähevad kas jalutuskäigule või parki mängima. Oleme püüdnud Tõnisega ise rohkem õues olla ja basseinis ujumas käia, et ta saaks liikuda. Ka korteri asupaiga valisime selle järgi, et vastas on park.”

Õpetajad teevad head tööd

Lasteaias on muusika- ja liikumistunnid ning korraldatakse toredaid pidusid. Suurelt tähistatakse Hiina uut aastat, samuti Singapuri iseseisvuspäeva augustis. Septembris peetakse laternafestivali ja kõik lapsed võtavad lasteaeda kaasa Hiina laternad. Toredasti oli korraldatud emadepäev. Iga laps käis oma emaga läbi neli jaama – esimeses meisterdasid mõlemad käpiknuku, teises jõid teed, kolmandas tegi laps emale massaaži ja neljandas tehti neist koos pilti. Õpetajad on seal väga pühendunud ja teevad head tööd. Aasta lõpus ja enne suve toimub perega arenguvestlus. Siis saab laps kätte kausta oma töödega ja õpetajad annavad vanematele tagasisidet, kuidas lapsel on läinud.

Lasteaiaõpetajaks saab Singapuris õppida polütehnikumis, meie mõistes rakenduskõrgkoolis ja õpetajalt nõutakse tööle asumisel early childhood’i diplomit. Siinsete õpetajate probleemid on Eesti kolleegide omadega üsna sarnased. See, et palgad on suhteliselt madalad ja nad ei ole oma ala professionaalidena piisavalt tunnustatud, on ka põhjus, miks neid kogu aeg töökuulutustes otsitakse. Riik on hakanud sellele rohkem tähelepanu pöörama ja viimastel aastatel on püütud ka ülikooli projektide kaudu uurida, millest lasteaiaõpetajad puudust tunnevad ja kuidas nende olukorda parandada. Kuna Singapuris on palju eriilmelisi lasteaedu, on valmimas ­uuring, kus võrreldakse, millised neist valmistavad kooliks kõige paremini ette. Aga kooli läheb Tõnis ikka Eestis.”


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!