Ühiselt on lihtsam oma häält kuuldavaks teha
Heilo Altin. Foto: Raivo Juurak
Hiljuti loodud Eesti teadushuvihariduse liit kutsub LTT vallas tegutsevaid huviringe endast märku andma ja liikmeks astuma.
Miks loodi teadushuvihariduse liit?
Teadushariduse liidu juhatuse liige, MTÜ Robootika eestvedaja Heilo Altin: Liit loodi eesmärgiga ühendada üle Eesti kõik, kes tegelevad lastele suunatud tehnika huviharidusega. Sportlastel, muusikutel ja teistel on oma liidud, et tegijaid ühendada ning neid esindada. LTT-valdkonnas selline liit puudus. Liitu looma ajendas ka riigi planeeritav huvihariduse rahastamine, selline organisatsioon on ministeeriumite konstruktiivne partner, aitamaks raha suunata ja jaotada.
Peale mainitud põhjuste oli ja on murekoht see, et huvihariduse organisatsioonid ei tunnegi teineteist ning nende tegevus pole omavahel koordineeritud. Kas või nii palju, et sarnasele sihtrühmale suunatud sündmusi ei pandaks ühele päevale (olümpiaadid, võistlused ja konkursid).
Liidu asutajad on Vaata Maailma SA, MTÜ Robootika, Tartu keskkonnahariduse keskus, Tartu erahariduse edendamise selts, Peeter Sipelgas (Viimsi kool) ja Liina Tamm (Konguta kool). Neli liidu asutajat on ka aasta õpetaja konkursi laureaadid.
Millised on peamised probleemid?
Tahame leida liikmeid, endast teada anda ning arendada infosüsteemi. Oleme saanud aru, et Eestis puudub huvihariduse infosüsteem, mis võimaldaks aidata vanematel leida enda lähedal sobivaid huviringe ning ringide asutajatel juhendajaid. Infopank annaks meile mingigi ülevaate sellest, mis toimub Haanjast Tallinnani. Sellist infot on eri nurga all kogunud teadusagentuur, HTM, kuid nende sihtrühmad on sageli kas ainult huvikoolid või noortekeskused. Tihti tehakse palju just koolides, näiteks robootika vallas. Soovime koguda võimalikult täpset statistikat ning pakkuda huvitatutele infot. Peaaegu igal nädalal helistab paar lapsevanemat, kes uurivad, kuhu robootikaringi võiks oma lapse saata.
Millist kasu võiksid liidust saada juhendajad?
Ühiselt on parem oma häält kuuldavaks teha, olla kursis teiste tegemistega ning oma kooli või keskusse raha leida. Seega on liit tugiorganisatsioon, mis toetab liikmete tegevust ning kaitseb nende huve.
Kui suure lootuse panete huvihariduse riiklikule rahastamisele?
Huviharidusse suunatav lisaraha võiks tuua õnne õuele, kuid see erineb valdkonniti. LTT-valdkond on juba pikemat aega pidanud läbi ajama projektipõhiselt, juhendajad saavad väga väikest tasu, võrreldes oma panusega.
Muusikat õppida soovijatel on võimalik astuda muusikakooli, teadushuvihariduse koole pole. Asja veavad entusiastid ning kui nemad väsivad või liiguvad mujale, jääb ka tegevus seisma. Loodame, et uued finantstuuled aitavad just juhendajaid nende tegemistes ning tekitavad veidikenegi jätkusuutlikkust. Muidugi, aasta kaupa rahastamine ei anna hariduses kunagi piisavalt turvatunnet.