Vahetusõpilaseks Eestisse? Miks mitte!

28. okt. 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - Vahetusõpilaseks Eestisse? Miks mitte! kommenteerimine on välja lülitatud
Kirsika (vasakult kolmas) oma ajutiste klassikaaslastega Tartu Karlova kooli kaheksandast klassist.  Foto: Sirje Pärismaa

Kirsika (vasakult kolmas) oma ajutiste klassikaaslastega Tartu Karlova kooli kaheksandast klassist.
Foto: Sirje Pärismaa

 

Enne kui minna pikaks ajaks vahetusõpilasena välismaale, võiks katsetada õpilaselu mõnes Eesti koolis. VeniVidiVici programm on nelja aastaga õpilasvahetust pakkunud enam kui 300 õpilasele, kaasatud on juba 101 kooli.

Eestimaa lõunatipust Mõnistest pärit Kirsika õppis oktoobri kaks viimast nädalat Tartu Karlova koolis. Koduvalda naases ta kindla mõttega tulla kahe aasta pärast, kui põhikool läbi, Tartusse tagasi.

Suur linnakool meeldib mulle!” kinnitas Kirsika säravail silmil. „Siin pole raskem õppida. Saan hakkama. Mõnes asjas olin veidi maas, aga õppisin ruttu järele.”

Kirsika võrdleb Mõniste ja Karlova kooli ja toob välja erinevusi: klassiruumid on linnas hästi suured, õpilased veelgi toredamad ja hoiavad üksteist, vahetunnis on hästi suur kära, sest õpilasi on kümme korda rohkem. Suure ja väikse kooli erinevust kavatseb Kirsika analüüsida ka oma uurimistöös – see oligi üks linnatuleku põhjusi. Ka enamik Kirsika sõpru õpib Tartus ja ta ise veedab suure osa vabast ajast Emajõe linnas.

Kuigi Mõniste koolis on väga palju huviringe ja Kirsika osaleb mitmes, valis ta Tartust juurde veel ühe – tantsutrenni.

Kutsusin oma Karlova sõpru õpilasvahetuse käigus meie kooli,” lausus Kirsika.

Kõik oleneb inimesest, Kirsika puhul pole ma näinud, et tal oleks raske. Esimesest päevast peale tunnen, justkui oleks ta kogu aeg meiega olnud,” rääkis klassijuhataja, inglise keele õpetaja Irene Laur, kel on olnud vahetusõpilasi Prantsusmaalt ja Saksamaalt. „See on vahva kogemus. Tunnustan noore inimese julgust tulla täiesti võõrasse keskkonda. Ta teab, kuhu tahab jõuda. Pole kindel, kas mina oleksin tema vanuses julgenud tulla.”

Avardab maailmapilti

Eesti keele õpetaja Katrin Raidma sõnul võiks õpilasvahetus olla pikem kui nädal või paar ja kesta veerandi või trimestri, et laps saaks ka tunnistusele hinded. Pikema aja jooksul näeks ta rohkem ka kahe kooli erinevusi.

Raidmal on kogemusi Saksamaalt ja Austriast pärit vahetusõpilastega, kes tulid Eestisse aastaks. Nad õppisid keele väga ruttu ära ja juba jaanuaris rääkisid ja kirjutasid kirjandeid eesti keeles.

Vahetus annab lapsele kindlust, et ta saab uues olukorras hakkama,” lausus matemaatikaõpetaja Kerli Viide­baum. „Mõni üheksandik pabistab enne gümnaasiumi minekut väga. Kui oleksin ise õpilane, tunneksin end vahetusõpilasena ebakindlalt.”

Karlova kooli direktori Heidi Kiuru hinnangul võimaldab õpilasvahetus näha, kuidas käivad asjad teises koolis, ja avardada maailmapilti.

Vahetuda võiksid ka õpetajad ja direktorid, nagu tegid Kiviõli 1. keskkooli direktor Heidi Uustalu ja Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk,” meenutas Kiuru. Puhja koolist Karlova kooli juhtima tulnud Kiuru vaataks vahetuse käigus heal meelel ka mõne teise Tartu kooli elu.

Arvan, et meil tulekski teadlikult tegeleda sellega, et õpilased vahetaksid koole – soovitada vahetust oma õpilastele,” sõnas Kiuru. „Meil on aktiivne vanematekogu, vanemad on huvitatud keeleõppe mitmekesistamisest. Nad on juba uurinud, et Ida-Virumaal tahaks üks vene kool meiega sõbrustada. Kui see soov on kindel, saame õpilasi vahetada.”

VeniVidiVici

Eesti-sisest õpilasvahetust korraldab MTÜ VeniVidiVici. Organisatsiooni loojad olid viie aasta eest veel ise õpilased ja ka praegu on maakondade koordinaatoritena kaasatud agaraid õpilasi. Nelja õppeaasta jooksul on saanud elu teises koolis lähemalt näha 340 õpilast. Noortel on olnud võimalus külastada nii linna- kui ka maakoole, õppida eesti ja vene õppekeelega koolis, avastada mandri- ja saarte koole, tutvuda väikeste ja suurte õppeasutustega. Nii mõnigi on õpilasvahetuses osalenud mitu korda.

Programmi koordinaatori Gerle Trifanovi sõnul on praegu ootejärjekorras ca 30 õpilast, kes on avaldanud soovi vahelduseks teise kooli minna. Kümne inimese vahetus on organiseeritud ning kuupäevad paigas, ülejäänute vahetusse mineku aeg ei ole veel selge. Huvilisi õpilasi lisandub iga päev.

Jõhvi põhikooli õpilane Katrin läheb juba järgmisel nädalal Tartu Kivilinna kooli. „Tahan teada, kuidas suurtes koolides õpitakse, samuti igatsen uusi väljakutseid,” ütles Katrin. „Vahetusest ­ootan ma uusi tutvusi, häid mälestusi, mida saab mõne aasta pärast rõõmuga meelde tuletada.”

VeniVidiVici andmeil on kõige rohkem soovitud minna Tallinna 32. keskkooli, muude koolide kohta ei ole seaduspärasust, et seal teistega võrreldes märgatavalt rohkem käidaks. 

Vene noortel on huvi eesti õppekeelega koolide vastu suurem,” täheldas Trifanov. „Koolid, eelkõige õpilased võiksid vahetuse vastu praegusest rohkem huvi tunda, kuna VeniVidiVici õpilasvahetus on suurepärane võimalus luua eesti ja vene noorte suhtlusplatvorm.”

Programmis ei pea sihtkoolist keegi vahetusse minema. Peamine põhjus on, et organisatsioon ei soovi jätta õpilasi ilma võimalusest minna teise kooli lihtsalt põhjusel, et sihtkoolist keegi vahetusse minna ei soovi. 

Vahetusse saavad minna noored, kes käivad 7.–12. klassis. Kes pole veel piisavalt vana, võib juba praegu valida välja endale vahetuskooli ning VeniVidiVici meeskonnaga suhelda, et seitsmendasse klassi jõudes saaks kohe minna.

Vahetus kestab nädala kuni kaks. Trifanovi sõnul on see aeg piisav selleks, et uusi tutvusi luua ja jõuda uues koolis üht-teist ette võtta. Samas ei jää keegi kodukoolis õppetööst maha ning vahetusest naastes on hea sujuvalt jätkata.

Eesti-sisese õpilasvahetuse programm sai alguse soovist luua võimalus lähendada eesti ning vene keelt kõnelevaid noori. Nüüd, mil alanud on viies tegutsemisaasta, on programmi vedajad aru saanud, et VeniVidiVici on midagi veelgi enamat.

Lisaks sellele, et oleme ühendanud eesti ja vene keelt kõnelevaid noori, on õpilastel võimalus kogeda midagi, mis jääb neile ilmselt pikaks ajaks meelde,” kinnitas Trifanov. „Iga õpilane on erinev, mistõttu erineb ka vahetuse käigus kogetu ja omandatu. Mõni noor läheb vahetusse selleks, et leida uusi sõpru, teine ennast võõras keskkonnas proovile panema ja julgust koguma. Seetõttu leiame, et põhjus, miks üks kool peaks liituma õpilasvahetusega, on pakkuda igale õpilasele võimalus luua oma lugu, kogeda ning õppida vahetuse käigus just seda, mis on talle oluline.”

Vahetuse osalustasu on 20 eurot, sõidukulud kompenseeritakse. Majutajateks on pered, kelle lapsed käivad vastu võtvas koolis või kes elavad kooli läheduses, samuti vahetusõpilase sugulased-tuttavad.