Värske digiõpik „Kirjandus ja film” – gümnasistide sissevaade filmi olemusse

12. okt. 2016 Tiina Tsõtsin - Kommenteeri artiklit
Lehekülg „Põrgupõhja uuest vanapaganast“.

Lehekülg „Põrgupõhja uuest vanapaganast“.

Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni (BFM) ning kirjastuse Maurus koostöös on valminud uus digiõpik gümnaasiumile „Kirjandus ja film”. E-õpiku autor on BFM-i vilistlane, stsenarist ja filmikriitik Greta Varts.

Tegemist on esimese filmiõpikuga gümnaasiumile. „Eestikeelse filmiõpiku vajadusest on räägitud aastaid,” ütles BFM-i filmikunsti lektor Elen Lotman ning lisas: „Mul on tohutult hea meel, et see asi valmis sai.”

Õpiku autori Greta Vartsi sõnul tundus õppematerjal hädavajalik, sest esimene filmikunsti puudutav valikaine on jõudnud riiklikku õppekavasse. „Hädavajalik on see iseäranis kirjandusõpetajatele, kes riiklikus õppekavas leiduvat ainet „Kirjandus ja film” enda õppekavasse soovivad lülitada,” sõnas Varts. Filmiõpikut tema sõnutsi eesti keeles varem ei leidunud ja see võib kasuks olla ka valikkursustele ning meediaringidele, kes filmiteemaga keskkooli tasemel tegelevad.

„Tegemist on tervikliku õppematerjaliga kogu filmikursuse läbimiseks. See ei ole lihtsalt põnev lisamaterjal,” ütles kirjastuse Maurus juhataja Kaarel Oja ning lisas, et kui valmib mõne riiklikus õppekavas kirjeldatud valikkursuse hea õppematerjal, hakatakse seda tavaliselt kohe ka varasemast enam õpetama. Kirjastusel on see kolmas mõnda gümnaasiumi kursust täielikult kattev digiõpik.

Mitmekesised põhiteadmised filmi olemusest

Gümnaasiumi kirjanduse valikkursuse jaoks mõeldud õppematerjal annab põhiteadmised filmi olemusest ning filmist tegijate ja vaatajate laiemas kontekstis. „Õpik annab kõige fundamentaalsemad teadmised, mismoodi filmi tehakse,” sõnas Oja. Digiõpikus on mõistagi teemadeks ka filmi väljendusvahendite – kaadri, montaaži, kompositsiooni, helikujunduse – eripärad.

Näiteks sisaldab õpik spetsiaalselt kursuse jaoks tehtud lühifilmi „Elas kord”. „See on täielikult lahtivõetav ja kokkupandav film,” rääkis Elen Lotman ning tema sõnutsi tegid filmiprofessionaalid ja -tudengid filmi just selleks, et õpilastel oleks võimalik filmimaailma näha kuni detailideni.

Lisaks sisaldab õpik mõistesõnastikku eestikeelse filmiterminoloogiaga ja õpetaja tuge, kus selgitatakse, kuidas teemasid käsitleda. Üldhariduskoolide töötajatele on BFM-is ka kaks koolitust, mille eesmärk on luua eeldused gümnaasiumi riikliku õppekava valikaine „Kirjandus ja film” õpetamiseks üldhariduskoolis. Nendeks on „Film, animatsioon ja digikultuur aineteüleses õppetöös” ning „Film ja selle kasutamine õppeprotsessis”.

Kättesaadav kõigile igas seadmes

Digiõpik „Kirjandus ja film” on kättesaadav kõigile igal pool ja kõigis seadmetes. Kaarel Oja selgitas, et kirjastuse eesmärk oli võimalikult universaalne ja avatud lahendus. „Me ei tohi seda materjali lukustada ühelegi kindlale platvormile,” kirjeldas Oja digiõpiku koostamise printsiipi ja lisas, et digiõpiku kasutamiseks on tarvis vaid ekraani ja internetiühendust.

Greta Varts sõnas, et digiõpik on filmiõpiku kontekstis parim lahendus, sest film on eelkõige audiovisuaalne meedium. „Klassikaline paberõpik võib küll pildimaterjaliga õnnestunult filmi teoreetiliselt lahata, aga digiõpik annab võimaluse lisada materjalide hulka ka helifaile ning videomaterjali, mis teevad audiovisuaalse kunsti õppimise tõhusamaks ja õpiprotsessi teemakohaseks,” rääkis Varts.

Lisaks sellele, et digiõpikut on võimalik kasutada igal pool ja see sisaldab väga mitmekesist materjali, on digiõpiku suur pluss see, et seda saab muuta. „Nii on võimalik seda aeg-ajalt kaasajastada, vastavalt õpetajate/õpilaste tagasisidele parendada ja sisu poolest täiendada,” selgitas Varts.

Ülikooli ja ettevõtte koostöö

Digiõpiku autori Greta Vartsini jõudis kirjastus Maurus BFM-i kaudu. „Jõudsime ühe suurepärase inimeseni, Greta Vartsini, kes põhimõtteliselt ütles, et teeme ära,” sõnas kirjastuse Maurus juhataja Kaarel Oja kolmapäevasel pressikohtumisel Tallinna ülikoolis.

Õpiku leiab siit.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!