Eesti haridustöötajate liidu pöördumine koalitsiooniläbirääkijate poole

11. nov. 2016 Reemo Voltri Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees - 2 kommentaari

Lp tulevase valitsuserakondade juhid!

Pöördun teie poole Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni Eesti haridustöötajate liidu nimel.

Oleme jõudnud olukorda, mis vajab otsustavat tegutsemist. Kui loodav valitsus soovib, et eesti rahvas jääks kestma jätkuvalt eesrindlikult arenevas ning heal majanduslikul järjel olevas riigis, peab Eestis antav haridus püsima väga heal tasemel. Paraku on praegu Eestis õpetajate järelkasvuga väga kurvad lood – noori õpetajaid napib ja ametikohale on konkurents väike, et mitte öelda olematu.

Eelmine valitsus deklareeris, et Eestis on haridus ja õpetajad üks olulistest prioriteetidest, kuid tegudes selle valitsuse ajal see ei väljendunud. Enne eelmisi riigikogu valimisi lubasid kõik erakonnad, et aastaks 2019 moodustab Eesti õpetaja keskmine töötasu 120% riigi üldisest keskmisest töötasust. Praegust rahastamissüsteemi arvestades, kus omavalitsusele antakse iga õpetaja ametikoha kohta õpetaja töötasu alammäärale lisaks 20%, tähendab see seda, et õpetajate töötasu miinimum peab 2019. aastal olema võrdne riigi keskmise töötasuga. Paraku peame tõdema, et käesoleval aastal on õpetajate töötasu miinimum hoopis eemaldunud riigi keskmisest töötasust. Seda iseloomustav tabel on siinkohal ka ära toodud:

1-tabelSelline miinimumtöötasu vähenemine võrreldes riigi keskmise palgaga on eriti muret tekitav rahvusvaheliste uuringute valguses. Näiteks toob hiljuti avaldatud „Education at a glance 2016“ järjekordselt välja, et Eestis on praktiliselt kõige vanem õpetajaskond ning võrreldes teiste kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga riigis on Eesti õpetajate palgad ühed väiksemad. Lisaks on Eestis väga väike meesõpetajate osakaal. Need kurvaks tegevad faktid on kõik väga selgelt seotud töötasuga. Ka näitas kevadel haridus-ja teadusministeeriumi tellitud ja TNS Emori läbi viidud õpetajaameti kuvandi ja atraktiivsuse uuring, et meie ühiskonnas saadakse küll aru õpetajaameti olulisusest, kuid erialaks seda väärt ametit siiski ei valitaks. Ka siin näeme otsest seost konkurentsivõimetu palgaga.
Kui lähtume antud lubadusest, et õpetajate keskmine töötasu peab tõusma lubatud 120%-ni riigi keskmisest töötasust (ehk õpetajate töötasu alammäär peab tõusma võrdseks riigi keskmise töötasuga), on vaja järgmistel aastatel oluliselt suuremat palgatõusu, kui oli 2016. aastal. Toon oma arvutuste tulemused, milline on vajalik palgatõus, et tagada lubatud töötasu aastaks 2019:
tabel2Lisaks üldhariduskoolide õpetajate töötasu problemaatikale on väga oluline küsimus meie alus- ja huvihariduse jätkusuutlikkus ja kvaliteet ning nendes asutustes töötavate õpetajate töötingimused. Meil on praegu veel väga kõrgel tasemel alus- ja huviharidus. Kahjuks on nii alus- kui ka huvihariduse rahastamine, sellest tulenevalt ka vastavate õpetajate palgatase, üle riigi väga erinev, mis ei motiveeri meie olemasolevaid kõrgharidusega spetsialistidest alus- ja huvihariduse õpetajad oma ametis olema ega ka laste- ja kultuurilembelisi noori seda ametit valima. Peame andma endale aru, et just väga varajases nooruses luuakse edukale ja võimalusterohkele haridus- ja eluteele kõige olulisem alus. Seega tuleb teadvustada alus- ja huvihariduse problemaatikat ning leida toimiv lahendus nende kõrvaldamiseks, näiteks sarnaselt üldhariduskoolide õpetajatega riikliku miinimutöötasu kehtestamise kaudu.
Viimase punktina tooksin välja tugispetsialistidega seotud mured. Tänapäeval on ühelt poolt enesestmõistetav, et haridusasutustes peavad olema tugispetsialistid, kes aitavad ja toetavad nii õpilasi kui ka õpetajaid. Reaalsus on aga selline, et väga paljudes hariduasutustes puuduvad tugispetsialistid või kasutatakse olemasolevaid mittesihtotstarbeliselt (nt pannakse tunde läbi viima). Peamine põhjus on rahastamises, sest tugispetsialistid on kohaliku omavalitsuse (KOV) rahastamisel ning KOV-ide võimekus, aga ka prioriteedid, on paraku väga erinevad. Palume leida loodaval valitsuskoalitsioonil toimiv lahendus, et kõik Eesti lapsed ja noored saaksid pädevat abi ja tuge õigel ajal, mida tagaks näiteks kogu riigis ühtlaselt tugev ja toimiv tugispetsialistide süsteem.
Kahjuks pean Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni juhina tõdema, et õpetajatel hakkab usk lubadustesse kaduma. Seega ootame otsustajatelt kvaliteetse hariduse andmise olulisusest arusaamist ning sellele vastavat tegutsemist koalitsioonilepingu sõlmimisel ja järgneva aasta eelarve koostamisel.


2 kommentaari teemale “Eesti haridustöötajate liidu pöördumine koalitsiooniläbirääkijate poole”

  1. Linda Tamm ütleb:

    Kuidas ometi nii vòib òpetajaid aastaid petta??

  2. Peep Leppik ütleb:

    Kõige kurvem on see, et 0,7-0,8 keskmist palka on ÕPETAJATÖÖLE toonud ka 0,7-0,8 keskmise IQga inimesi – TURUMAJANDUS! Ja see on kestnud juba ca 25 aastat… Samas on suur ÕNN, et meil leidub Eestis inimesi, kes on nii KEERULIST tööd nõus veel selles olukorras tegema.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!