Vee-ettevõtete liit: lapsed vajavad paremat keskkonnaharidust

Eesti vee-ettevõtete Liit (EVEL) läkitas eile õhtul uuele valitsuskoalitsioonile ettepanekud, millistele keskkonnahoiuga seotud probleemidele ja valdkondadele tuleks Eestil EL.i eesistumise perioodil eelkõige tähelepanu pöörata. Näiteks puhta joogivee, pinna- ja põhjavee kaitseks tuleb rakendada konkreetsemat seaduseraamistikku, mis vaataks ka tulevikku. Samuti võiks riik panustada enam laste keskkonnaharidusse, kui soovime, et puhas elukeskkond Eestis säiliks.

„Keskkonnateadlikkust tuleb arendada varakult, juba lasteaias,” sõnas Eesti vee-ettevõtete Liidu juhatuse esimees ja Matsalu Veevärk AS-i juhatuse liige Hans Liibek. „Lapsed on sageli parimaks eeskujuks ja kasvatajaks ka oma vanematele. Vee-ettevõtted üksinda ei suuda tagada elu- ja keskkonnakvaliteedi tingimusi, kui tegeleme üksnes reostuse tagajärgede likvideerimisega joogivee- ja reoveepuhastites. Tuleb mõista, et vee-ettevõtted ei ole reostajad. Oluline on veenda ühiskonda selles, et puhas joogivesi ei ole ammendamatu, iseenesestmõistetav ressurss. Eet sõnum kohale jõuaks, tuleb rohkem panustada riiklike õppeprogrammide loomesse ja rakendamisse juba lasteaedades ja koolides.”

„Joogivee, pinna- ja põhjavee kaitsmisel on võtmeks konkreetne õigusraamistik, mis võiks tulevikus lähtuda põhimõttest, et saastaja maksab,” rääkis Eesti vee-ettevõtete liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees. „Saasteainetega tegelemine alles asula reoveepuhastis ei ole jätkusuutlik ega efektiivne. Seega teeb EVEL ettepanku luua ja rakendada saasteainete riiklik kontroll juba nende tarnimise, kasutamise ja tekkekohas.”

Vahur Tarkmehe sõnul tuleb valitsusjuhtidel tunnistada, et veeteenus on elutähtis valdkond, mis on võrreldav näiteks meditsiiniga. „Kahjuks kehib põhimõte, et kuni kraanist puhast vett tuleb, probleemi justkui ei ole. Kuid kehtivad regulatsioonid ei taga veeteenuse kvaliteeti kümne aasta pärast,” kinnitas Tarkmees. „Pärast nõukogude aega on valdkonnas enamik suuremahulisi investeeringuid tehtud Euroopa Liidu tõukefondide raha eest, mis on nüüd otsakorral. Selle raha eest on uuendatud ca 3/4 keskmiste vee-ettevõtete infrastruktuurist. Mis saab edasi või kust leida raha ootamatute kriisiolukordade lahendamiseks? Sellist investeerimisvõimekust enamikul vee-ettevõtetel ei ole ning kehtiv seadus seda koguda ei võimalda.”

Lisaks kohaliku joogi- ja reoveeteenuse jätkusuutlikkust puudutavatele ettepanekutele sõnastas EVEL prioriteetvaldkonnad EL-i eesistumisperioodiks, millega tegelemine aitab Eestil anda oma panuse ning jätta jälje Euroopa Nõukogu prioriteevaldkondades soovitud tulemuse saavutamises.

1. Merekeskkond, vesi ja jäätmed
2. Luua vajalik õigusraamistik nn rohelisele fosforile: taaskasutatava fosfori ja turu omavaheliseks toimimiseks sobivate stiimulite loomine. Fosforipoliitika raamistiku ettevalmistamine fosfori töötlemise suurendamiseks edendab innovatsiooni, parandab turutingimusi ja Euroopa Liidu ettevõtete konkurentsi ning edendab jätkusuutlikkust väetisi, toitu, vett ja jäätmeid puudutavas valdkonnas (pikemalt vaata siit EST).
3. Tagada mikrosaasteainete kontroll  nende tekkekohas: seadusandluse kujundamine, lähtudes tekkekohal kontrollimise meetodist, ettevaatusprintsiibist ja saastaja-maksab-põhimõttest. Tekkekohal kontrollimise meetodi korrektne kohaldamine aitab kaasa tõelise ringmajanduse saavutamisele (pikemalt vaata siit EST).
4. Maapõu ja keskkonnakorraldus
5. Arendada edasi komisjoni algatatut ringmajanduse edendamises: edendada sealhulgas reoveesette käitlust; fosfori taaskasutamist; energia taaskasutamist; vee korduvkasutamist. Ainuüksi reovesi kogu veemajanduses sisaldab väärtuslikke ressursse – energiat ning fosforit, lämmastikku ja teisi väärtuslikke toitaineid –, mida ringmajanduses on võimalik töödelda ja taaskasutada, soodustades nõnda majanduskasvu ja töökohtade loomist (pikemalt vaata siit EST).
6. Luua igas Euroopa Liidu liikmesriigis mehhanismid, mis tagaksid kättesaadava, ligipääsetava, taskukohase, vastuvõetava ning tervisele ohutu vee- ja kanalisatsiooniteenuse (pikemalt palun vaata siit EST).
7. Metsandus, looduskaitse ja kalandus
8. Propageerida keskkonnastandardite rakendamist kemikaalide turuleviimisel: kemikaalidele on vaja kehtestada kontroll nende tekkekohas, mitte suunata nendega tegelemine torusuudmetöötlusse. Euroopa veesektori suurem konkurentsivõime maailmas aitab kaasa innovatsioonile, töökohtade loomisele ja majanduskasvule Euroopas, kuivõrd vee-ettevõtetes loodavad tehnoloogilised jm uuendused on ekspordiartikliks ka väljapoole (pikemalt vaata siit EST).
9. Digiteemad
10. Tagada ning edendada tõhus, turvaline ning uuenduslik suhtlus vee-ettevõtete, nende klientide ning teiste sidusrühmadega. Omavaheline suhtlus on oluline, et tekiks arusaam ühistest prioriteetidest ja vajadustest. Muutes asjakohane võtmeinfo võrreldavaks ja kättesaadavaks tagame kvaliteetse, jätkusuutliku ja taskukohase veeteenuse (pikemalt vaata siit EST).
11. Kliima ja kiirgus
12. Koordineerida veesektori püüdlusi, seal kus võimalik, teistes sektorites rakendatavate meetmetega kliimamuutuste mõju vähendamiseks ja nende tagajärgedega kohanemiseks,  ning kasutades selleks EL-i ja siseriiklike poliitikate tuge. Kliimamuutused jäävad veesektori jaoks endiselt tõsiseks väljakutseks, mille mõjusid tuleb püüda vähendada ning mille tagajärgedega kohaneda, hoides samal ajal kulusid kontrolli all (pikemalt palun vaata siit ENG).