„Hea sõna päeval” arutati, kuidas õpilaste norutundest lahti saada

9. nov. 2016 Reet Nigol, Kaie Tasane, Kersti Sillaots Viljandimaa Rajaleidja keskus - Kommenteeri artiklit

Möödunud reedel, 4. novembril Viljandis toimunud „Hea sõna päeva” konverentsil julgustati õpetajaid, haridusjuhte ja noortega tegelevaid spetsialiste endasse rohkem uskuma ja oma rahulolule tähelepanu pöörama, sest seeläbi kasvab ka õpilaste õnnetunne ning paraneb nende toimetulek koolis.

Viljandimaa Rajaleidja keskuse korraldatud konverentsi eesmärk oli inspireerida õpetajaid ning väärtustada nende tööd ja selleks olid palutud ettekandeid tegema koolitaja Alar Ojastu, psühholoog Viive Einfeldt ja riigikogu esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder.

Kuigi kõik kolm esinejat keskendusid sõnakasutuse erinevatele tahkudele ja selle mõjujõule pedagoogi töös, jõuti ühisele tõdemusele, et õpilane saab koolis paremini hakkama, kui tal on endasse usku, ning selleks läheb tihtipeale vaja õpetaja, lapsevanema jt julgustavat tõuget.

Kui lapsepõlves jääb soojusest ja armastusest puudu, ei tule laps kooli mitte õppima, vaid armastust ja tuge otsima

Koolitaja Alar Ojastu peatus pikemalt eestlastele omasel kroonilisel õnnetuse tundel ja nentis, et rahuolu-uuringutest on kahjuks näha, et õnnetuolemine on kandunud edasi ka koolilastele ja noortematele põlvedele. Ojastu selgitas, et laste hoiakud ja ellusuhtumine kujunevad ennekõike kodukeskkonna ning lapsepõlves kogetu mõjul. Kui selles eluetapis jääb soojusest ja armastusest puudu, ei tule laps kooli mitte õppima, vaid armastust ja tuge otsima.

Sellise elukogemusega lapsi on tänapäeva ühiskonnas aga väga palju. Oluline on silmas pidada, et sama seaduspära kehtib ka õpetajate puhul: endaga rahulolevatena saavad nad keskenduda teiste toetamisele ja õpetamisele, kuid õnnetutena elavad koolis välja negatiivseid tundmusi, leidis Ojastu. „Kõige tähtsam on tegeleda iseendaga,” nõustas koolitaja konverentsil osalejaid. Sõnumi, et kõik algab kodust, armastusest ja hoolimisest, andis edasi ka näitleja Silver Kaljula oma monotükiga „Sisemine rahu”, mille kandev sõnum oli, et halbadest olukordadest välja tulemiseks, on vaja ühtainsat inimest, kes sinust päriselt hoolib.

Ojastu rõhutas, et õpetajad saavad olukorra parandamisele kaasa aidata, kui tajuvad oma tähtsust ühiskonnas ning inimelude suunamisel ja mõjutamisel. Mees nentis, et kuigi õpetajate võimuses pole muuta laste kodusid, on nende roll määrava tähtsusega koolis. Õpetaja usk lapsesse suurendab tema eneseusku ning tõstes õpilase enesekindlust, suurendame tema potentsiaali saavutada elus edu ja rahulolu.

Sõnadel ja keelel on vägi, mida me iga päev ei pruugi teadvustada

Psühholoog Viive Einfeldt juhtis ettekandes „Sõna vägi ja väega sõna” tähelepanu tõsiasjale, et õpetajad kujundavad oma väärtustest, uskumustest, meeleolust jms õhustikku, kus lapsed õpivad. Einfeldt selgitas, et tuleb jälgida, millest ja kuidas lastega räägitakse, sest sõnadel ja keelel on vägi, mida me iga päev ei teadvusta, aga mis õpilaste hoiakuid ja suhtumist tugevalt mõjutavad.

„Hea sõna taga on hea kavatsus, ka sõnad alluvad füüsikalistele seadustele ning positiivsed uskumused on algkapitaliks,” selgitas Einfeldt, kuidas õpetaja enda mõtted ja kavatsused koolikeskkonnas realiseeruvad. Ta tsiteeris F. A. Diesterwegi mõttekäiku, mis peab kooli kõige õpetlikumaks aineks õpetajat ennast.

Nii julgustas Einfeldt kõiki õpetajaid oma keelekasutust vajadusel muutma ja soovitas keskenduda positiivsele psühholoogiale. „Meil on harjumus rääkida õpilaste tulemustest, aga tegelikkuses on ju oluline inimene ise ja tema tegevused, mitte tulemus üksinda,” tõi Einfeldt näite. Psühholoog selgitas, et kui keskenduda lapse tugevustele, unistustele, arengule, mitte otsida ainult vajakajäämisi, mida parendada, areneb laps kiiremini.

Konkreetsete nõuannetena tõi Viive Einfeldt välja nt kirjeldava tunnustamise, mis lihtsalt „tubli” ütlemise asemel selgitab lapsele, milles täpsemalt ta tubli on. Sealjuures tuleb psühholoogi sõnutsi tunnustada arengut ja püüdlusi, mitte saavutusi ning tagasisidestamisel keskenduda tegevusele mitte isiksusele. Lisaks saab laste optimismi toetamiseks neid innustada, pakkuda isiklikku eeskuju, anda jõukohaseid ülesandeid, mis siiski esitavad väikese väljakutse jne.

Sõna kui funktsionaalne tööriist

„Hea sõna päeva” konverentsi lõppakordi andis Helir-Valdor Seeder, kes vaatas keelekasutust kui võimsa tööriista otstarbelist kasutamist. Ta tõi näiteid ametitest, nagu õpetajad, koolitajad, näitlejad ja poliitikud, kelle peamine tööriist ongi sõna. Seeder rõhutas, et kõik nimetatud elukutsed peavad sõna kasutamisel igapäevatöös arvestama mitmete mõjuteguritega, nagu kontekst, erinevad võimalikud tähendused, väljendusviis ja sõnumi vastuvõtja võimalik tõlgendusviis. Poliitik sõnas, et need mõjutegurid võimenduvad veelgi sotsiaalmeedias, kus suhtlusolukord on raskesti tunnetatav. „Iga inimene saab anonüümselt öelda, mida ta tahab, ning sõna ei ole enam ainult tööriist, vaid ka relv,” ütles Seeder. Sõna kui tööriista funktsionaalsuse muutumine meedias oli tema põhisõnum konverentsil osalejatele.

Konverentsi korraldas Viljandimaa Rajaleidja keskus koostöös Viljandi Noorte Tugila, Viljandi maavalitsuse ja Viljandi hariduse arengufondiga.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!