Karjääriõpetus: Meie ei taha õppida õpetaja ütlemise alusel

25. nov. 2016 Rauno Põld Kiviõli 1. keskkooli abiturient - 1 Kommentaar
Rauno Põld

Rauno Põld

Soome on võtnud vastu kindlakäelise otsuse kaotada aastaks 2020 õppekavadest õppeained. Soomlased tahavad kaotada klassikalise õppimisstiili, kus õpitakse tunnist tundi õppeainepõhiselt ja õpetaja ütlemisel. Rõhutan just seda: õpetaja ütlemise alusel õppimine. See on minu silmis suur ja esmane probleem tänapäeva koolisüsteemis.

Õpilased, kaasa arvatud mina, lähevad igal hommikul tundi, istuvad laua taha ja jäävad ootama, milline on tänane õppekavapunkt, mida kindlasti teadma ja kuulama peab. Vähesed õpetajad suudavad üllatada ning üldiselt on teada, mis tunnis juhtuma hakkab: elektrooniline esitlus, tööleht ja funktsionaalne lugemine, KINDEL SAMM. Õpetaja ei unusta midagi olulist, õpilased kuulavad ja töö on tehtud. Aga ometigi – õpilastel on teine nägemus.

Alates 10. klassist viisin oma kodukoolis läbi praktilist tööd. Selle töö eesmärk oli aidata nooremaid õpilasi õppimises. Juhul kui aineõpetaja või klassijuhataja täheldas, et tema tundides käib õpilane, kes vajab tunnis või pärast tunde abi, suunati ta minu juurde. Üheskoos õpilase ja õpetajaga tuvastasime probleemi ja seadsime eesmärgid, mille täitmisega kohe ka alustasime. Eesmärk puudutas üldiselt ainevaldkonda: õppida ära murrud või mõista käänamist.

Mina olen inimene, kes tüdineb lihtsatest asjadest. Tüdinen tihti ka tunnis, kui pean tegema midagi üksluist ja igavat. Seepärast tahtsin viia abitunde läbi nii, nagu mina õppida tahaksin. Üldjoontes tähendas see palju loomingut: ise kujundamist, ise mõtlemist ja loomist. Näiteks tuli joonistada teemakohane pilt või luua infovoldik. Kasutasin ka nn lõimitud meetodit, pannes ühte teemasse kokku ajaloo, inglise keele, matemaatika ja eesti keele. Nii sai koguda mitmekesiseid oskusi ja teadmisi. Taolise  tegevuse  abil lootsin kasvatada noortes isemõtlemist. Loomingulised ülesanded panid õpilasi küsima mind šokeerivaid küsimusi: „Kas ma rasvakriidiga tohin teha?, „Kas punast värvi võib kasutada?”. Õpilased ei küsiks nii, kui kool seda ei soodustaks. Ka looming allub koolis ilunormidele ning õpilane ei saa piisavalt ise mõelda. Õpetaja ütleb, et nüüd täidame töövihikust raku ehitust tutvustava lehekülje. Aga äkki soovib õpilane hoopis raku maketi valmistada või lugeda selle teema kohta veel, sest tema teadmisjanu on suurem? Mida teha, öeldakse ette. Kui ei oska, veetakse näpuga järge ja öeldakse, mida kirjutada. Alternatiivid harilikult puuduvad.

Helsingi haridusosakonna juht Marjo Kyllonen ütleb, et tänapäeva koolis õpitakse veel 20. sajandile omases stiilis, aga meie vajame midagi, mis sobiks 21. sajandisse. Ma olen noor ega oska objektiivselt hinnata 20. sajandi olukorda, kuid võin öelda, et praeguse süsteemi järgi on keeruline õppida. Minul on tõesti väga-väga keeruline. Oleme kaasõpilastega jõudnud selle ühtse ja arusaamatu tuuma juurde. Meid on sunnitud õppima ja tegema asju, mida me teha ei taha. Minu puhul on konkreetne näide matemaatika – kuus tundi nädalas teoreeme ja arusaamatut lahendamist. Klassiõde erinevalt minust ei suuda hoomata ajaloo mõtet ja loogilisi seoseid mineviku sündmuste vahel, aga tema on tugev matemaatikas. Polegi muud selgitust, kui et oleme erinevad inimesed. Ja see ongi 21. sajandi eripära. Selleks, et saaksime olla „mina ise” ja praktiseerida oma tugevusi, tuleks koolis anda praegusest rohkem võimalusi enda huvidest lähtuvalt õppida ja teha ettepanekuid, kuidas ühte või teist ainet õppida. Ka haridus peaks liikuma õpilaste ühesugusele süsteemile allutamisest individuaalsete valikute ja ainete integreerimise poole.

Tunnen, et õpilastel ja õpetajatel on aeg hakata lähedasemat koostööd tegema ja ühise ümarlaua taga üheskoos õppetunde planeerima. Usun, et kui saaksime õpilastena rääkida rohkem kaasa õppetööd puudutavates küsimustes, muutuksid ka õppetunnid produktiivsemaks. Tulevikus on meil tarvis langetada palju olulisi otsuseid, usun, et seda oskust on vaja koolis pidevalt arendada.

 


Artikkel on osa lugude sarjast, milles õpetajad, külalisõpetajad, õpilased ja ettevõtjad arutlevad õpilaste huvidest lähtuva õppimise rolli üle tänases haridus- ning karjäärielus. Arutlustega paralleelselt piloteeritakse terve õppeaasta vältel MTÜ Tagasi Kooli eestvedamisel 12 koolis õpilaste huvidest lähtuvat karjääriõpetuse  ja ettevõtlikkuse valikkursust. Õppeaines toimuvat plaanivad ja selle viivad läbi peamiselt õpilased ise, kaasates külalisõpetajaid ja tehes teisi tegevusi, mis aitavad noortel töömaailma tundma õppida ning arendada oma organiseerimisoskust. Lisainfo kursuse kohta: https://tagasikooli.ee/teoksil/karjaariopetus/.

Varem sarjas ilmunud:


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Karjääriõpetus: Meie ei taha õppida õpetaja ütlemise alusel”

  1. […] Kui ma olin endale üha rohkem hakkanud teadvustama, et minu jaoks ju polegi oluline, kas keegi loeb mu blogi või mitte, oluline on see, et ma end soovitud viisil välja elada saan. Boonusena ma loon Facebooki lehe ja jagan seda teistega, sest võib ju juhtuda, et keegi tõesti tahab lugeda ja kaasa rääkida. Kuid ennekõike tuleb olla egotsentriline ja mõelda enese huvides. Innu lisas juurde eile üks naisterahvas ülikoolis, kes tuli meie kursuse loengusse avatud ülikooli kaudu ning ta pöördus minu poole “sa ju kirjutasin Õpetajate Lehes ühe artikli kooli teemal, eks?”. See hetk oli nii võimas, sest sellest artiklist on möödas 10 kuud, pea tevre aasta ja ta mäletab seda ning viib kokku minuga. Nii äge! See ütles vastuse mu küsimusele, alati leidub keegi, kellele läheb su tegevus korda. Lisan siia ka selle artikli lingi (klikki siia). […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!