Kooliga on rohkem rahul väikeste põhikoolide ja suuremate gümnaasiumite õpilased

7. nov. 2016 HTM - Kommenteeri artiklit

Sellel kevadel esmakordselt toimunud üleriigilisest õpilaste kooliga rahulolu küsitlusest selgus, et kooliga on rohkem rahul väikeste põhikoolide ja suuremate gümnaasiumite õpilased. Rahulolu kooli ja õpetajatega pole otseses seoses akadeemiliste tulemustega, vaid pigem õpilaste hoolsuse ning usuga oma võimetesse ülesannetega hakkama saada.

„Õpilaste üldine hinnang oma koolile on tugevalt seotud sellega, kui toetavana kogetakse õpetajate käitumist,” märkis haridus- ja teadusminister Maris Lauri. Küsitlusega koguti õpilastelt tagasisidet kooliga rahulolu, puudumiste ja koolivägivallaga kokkupuudete kohta. Rahulolu näitab, kuidas õpilased ennast koolis tunnevad. Selle põhjal saavad koolid tagasisidet, mis kajastab nende õpilaste emotsionaalset toimetulekut koolis.

Kooli suurus ei tee lapsi õnnelikuks

Küsitluses selgus, et põhikoolide puhul olid väikeste koolide õpilased keskmisest enam rahul nii oma õpetajate kui kaaslastega. Väikeste gümnaasiumite õpilased omakorda olid oma kooliga vähem rahul kui suurte gümnaasiumite õpilased. „See osutab sellele, et gümnaasiumi õpilaste jaoks on olulised teised asjad kui põhikoolide õpilastele,” sõnas minister Maris Lauri, „suuremad gümnaasiumid pakuvad mitmekesisemaid ja paremaid võimalusi. Meil on hea mainega suuri gümnaasiume, kuhu õpilased on väga tahtnud saada ja mille üle nad uhkust tunnevad,” ütles minister.

Koolivägivald jääb enamasti põhikooli
Küsitlustulemustes äratab tähelepanu koolivägivalla kogemise ja põhjuseta puudumiste sagedus. Pooltes gümnaasiumites ei olnud ükski õpilane kogenud küsitlusele eelnenud kahe nädala jooksul füüsilist vägivalda ja pea kolmandikus verbaalset vägivalda. Põhikoolides on selliste koolide osakaal ligikaudu poole väiksem. Paraku leidus ka koole, kus üle poole vastanutest osutas üht või teist tüüpi vägivalla ohvriks langemisele.
Kokku 16% põhikooliõpilastest teatas füüsilise vägivalla kogemisest. Gümnaasiumites esines vägivalla kogemist harvem – verbaalse vägivalla kogemisele osutas 15% vastanutest ning füüsilise vägivalla kogemisele 7%. „Gümnaasiumisse jõudnud noored on üldiselt oma suhetes küpsemad, samuti ei jätka mitmed vägivaldselt käitunud õpilased oma haridusteed gümnaasiumis. Koolivägivalda ei tohiks üldse olla ning selle vähendamisega tuleb tõsiselt tegeleda nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis,” sõnas minister.

Põhjuseta puudutakse pigem gümnaasiumis
Põhjuseta puudumisi võib pidada kahjuks küllalt levinud käitumiseks. Küsitlusele eelnenud kahe nädala jooksul tunnistas koolist puudumist vähemalt korra natuke üle kolmandiku gümnasistidest. Keskmiselt moodustas igas põhikoolis tunnist puudunud õpilaste arv veerandi vastanutest. Sagedaste puudumistega torkab Eesti silma ka PISA uuringute tulemustes. Õppetööst puudumine nõuab koolidelt järjepidevat tähelepanu ning tegelemist põhjustega, mis võivad puudumist ajendada.

Õpilaste rahulolu pole vahetult seotud akadeemiliste tulemustega
Rahulolu kooli ja õpetajatega on seega osalt seotud õpilase suhtumiste ja käitumisviisidega, mis toetavad paremat õppimist. Siiski osutab 2015. aasta kevadel põhikooli lõpetajate hulgas läbiviidud küsitluse katsetus, et õpilaste kooliga rahulolul puudub praktiliselt seos akadeemiliste tulemustega. Tagasihoidlik seos esines õpetajatega rahulolu puhul. Samas näitas ka selle kevade põhikooli matemaatika lõpueksami taustaküsitlus, et õpilaste rahulolu õppimisega teatud aines on seostav sama aine õpitulemustega. Kuigi õpilase üldisem emotsionaalne heaolu koolis õppimise tulemustega otseselt ei seostu, saab õppimist toetada huvitava ja positiivseid elamusi pakkuva aineõppega.
Õpilaste rahulolu on ei ole koolis ühetaoline – nende ootused ja kogemused on erinevad. Seega ei peaks eeldama, et kõik õpilased näitaks üles kõrget rahulolu. Samas õpilaste suure rahulolematuse korral tuleb koolis selgitada olukorra põhjuseid ja leida viise heaolu toetamiseks.

Küsitlus toimus eelmise õppeaasta kevadel elektrooniliselt, hõlmates põhikoolide 8. klassi ja gümnaasiumites 11. klassi õpilasi, kokku oli vastanuid 9323. Küsitlusega koguti andmeid õpilaste rahulolu kohta oma kooliga üldiselt, õpetajatega ning suhetega koolis. Lisaks küsiti õpilastelt kahe nädala jooksul põhjuseta puudumiste ning füüsilise ja verbaalse vägivallaga kokku puutumise kohta.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!