Koolimaja nagu elav füüsikalabor

4. nov. 2016 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit
Üleval müürinurgal pole antenn, vaid püstine tuulegeneraator. Fotod: Lauri Läänemets

Üleval müürinurgal pole antenn, vaid püstine tuulegeneraator. Fotod: Lauri Läänemets

 

On suur vahe, kas kuulata jutte taastuvenergia tähtsusest või õppida päikeseenergiat kasutavas koolimajas.

Päikese- ja tuuleenergia eelistest on räägitud juba aastaid, kuid huvitaval kombel kerkib selliseid õppeasutusi peamiselt väljaspool suuremaid linnu. Veel üks näide sellest on Väätsa põhikooli rekonstrueeritud hoone. Liginullenergia koolimaja katusel asuvad päikesepaneelid koguvõimsusega 30 kW ja tuulegeneraator võimsusega 1,5 kW.

Õpilastele demonstreeritakse päikesepaneelide ja tuulegeneraatori tööd kõige paremal moel. Kooli kahe klassiruumi energiatarbimine on jälgitav klassis asuvatelt ekraanidelt, nagu ka kogu koolimaja energia liikumine. Energia tarbimist jälgida võimaldavad koolihoones paiknevad 28 andurit. Lisaks õpilastele on jälgimisandmed mõeldud kasutamiseks ehitajatele ja ülikoolidele.

Kuid see on alles algus. Mõisa on plaanis rajada targa energia teaduskeskus, mis sarnaneks Ahhaa keskusega, oleks mõeldud kõigile Eesti noortele.

Kuidas Väätsa koolis kõik täpselt on? Küsimustele vastab Väätsa vallavanem Lauri Läänemets.

 

Õpilastele on Väätsa koolimaja nüüd suur füüsikalabor?

Lauri Läänemets

Lauri Läänemets

Lauri Läänemets: Füüsikat saab selles koolimajas tõesti elust endast õppida. Näiteks saavad õpilased monitorilt tuulegeneraatori tööd jälgida. Nad näevad, kuidas generaator käivitub, kui tuule kiirus ulatub vähemalt seitsme meetrini sekundis. Kui palju elektrienergiat tuulik toodab. Saavad teada, missugustel perioodidel on Eestis tuuline. Loodetavasti hakkab mõnigi õpilane sellises koolimajas mõtlema, kas taastuv­energia tasuks ennast ära ka tema koduses majapidamises. Meie üks eesmärke on ju kasvatada loodushoidlikke noori.

Nagu laboris ikka, on Väätsa koolimajas 28 andurit, mis registreerivad paneelide elektritoodangut, ostetava elektri liikumist, soojuse tarbimist, samuti iga klassi CO2 taset ja temperatuuri jne. Kogu see info on õpilastele kuvatud ekraanidel, veel detailsem teave on kättesaadav tabeli ja graafikuna. Õpilased saavad kasutada seda õppetöös, direktor näeb, missuguste harjumuste muutmine võimaldab saavutada suuremat kokkuhoidu. Meie plaan ongi, et energiasäästu loogika ja taastuv­energia kasutamise võimalikkus saaksid õpilastele selgeks igapäevase koolielu käigus. Tundides kasutatavad andmed kinnistavad ja aitavad koolimajas nähtut selgitada.

Kas õpilased saavad ka ise energia kasutamist reguleerida?

Kes käivad digilaboris, saavad eri variante katsetada. Koolimaja koridori kahes osas on wifi pirnid, mille valgusvärve saavad õpilased rakenduse abil muuta. Aga nad saavad digilabori seadmete abil ka ise endale reguleerimispuldi ehitada. Pirne saab programmeerida käituma nii, nagu õpilane soovib. Digilabori kõrval toetab klassiruum digiseadmete katsetamist ja kasutamist. Seal saab seintele ja lakke kõikvõimalikke seadmeid kinnitada. Koridorides on pistiku- ja internetikaabli pesad, et õpilased saaksid vajadusel oma seadme kiiresti laadima panna või võrku ühendada.

Kuidas te digiga liialdamist piirate?

Väätsa koolimajas saab õpilane liikuda mitmel moel. Ühes koridoris on ripptoolid ja ronimissein, oleme mõelnud ka ronimisköitele. Kes ei taha laua taga õppida, neile on õppimiseks ja mängimiseks 15 meetrit pikk „lintmööbel” istumis-, ronimis- ja liulaskmisvõimalustega. Isegi logopeed on koos lapsega selle laua ääres tööd teinud.

Algklassidele on koridoris 40 poroloonkuubikut (populaarseim tegevus on kindluste ehitamine, nendel müramine ja kindluse seinast läbi jooksmine). Samuti on muudetud algklasside paiknemist ja riietehoidu selliselt, et lapsed saaksid vahetunnis lihtsalt ja ruttu õue. Selleks rajati välisukse ette avatud garderoob. Algselt mõtlesime, et laste välisriided võiksid olla klassis, kuid seal jäi ruumi väheks.

Praktilisem küsimus: kas Väätsa põhikool toodab kogu elektri endale ise?

Veel on raske öelda, kui suure osa kool ise toodab, me alles alustame päikese- ja tuuleenergia kasutamist. Aga loomulikult on koolil uusi säästmisvõimalusi. Teisalt on ka uusi kulusid. Praegu jälgime, kuidas süsteem töötab. Aasta pärast saame teha esimese põhjaliku energia tootmise ja tarbimise kokkuvõtte. Osalt sõltub energiakulu muidugi ka koolimaja ehitusest ja sellest, kuidas hoonet kasutatakse. Kui uksed ja aknad on talvel lahti, on küttekulu muidugi suur.

Kas kasutate põrandakütet, mida nii väga kiidetakse.

Kuna tegemist on liginullenergia hoonega, siis põrandakütet siin ei ole. Põhimõte on, kulutada hoone kütmiseks ja jahutamiseks võimalikult vähe energiat.

Kuidas kooli tarbevett soojendatakse?

Väätsa põhikooli võimla ja ka pesemisruumid asuvad valla spordihoones, 150 meetrit koolimajast eemal. Seal praegu päikesekütet pole. Küll aga kütab koolimaja tarbevett katusel asuv tuulegeneraator (1,5 kW).

Maaküte hoiaks ka omatoodetud elektrit kokku …

Maakütet ei kasutata, kuna soojus tuleb koolimajja kaugküttest. Kuid katlamaja köetakse taastuvmaterjaliga – hakkepuiduga.

Kuid te hoiate ju elektrit ikka kokku ka?

Loomulikult hoiame, kuid energiat säästetakse päiksepaneelide puhul natuke teisiti. Näiteks pesumasinat ei panda tööle puhkepäeval või öösel, kui elekter on odavam, vaid päeval, mil tasuta päikeseelektrit on kõige rohkem. Teiseks on kasulik päikeseelektrit ise tarbida, mitte teistele müüa, sest oma elektri võrku müümisel saab peaaegu poole vähem raha, kui sealt ostmisel välja tuleb käia. Suvel on ka kasulikum kasutada koolimaja toodetud elektrit teistes vallale kuuluvates hoonetes, kui seda elektrivõrku müüa.

Kuidas vaba elektrit teistele müüakse?

Kahesuunaline voolumõõtja mõõdab nii võrgust tulevat kui ka võrku antavat elektrit. Aga nagu öeldud, praegustes tingimustes on tulusam omatoodetud elektrit ise kasutada.

Detsembrist märtsini paneelist elektrit ei tule …

Talvel on elektri tootmine tõesti piiratud. Eeldatavasti saab koolihoone kogu vajamineva energia paneelidest maist septembrini. Teistel kuudel tuleb kas rohkem või vähem elektrit võrgust juurde osta. Tuulegeneraator toodab muidugi talvelgi elektrit. Ideaalis on tuuliku puhul tegemist parema elektritootmise seadmega kui päikesepaneel, sest tuulik töötab ka pimedatel talvepäevadel.

Talvel katab lumi paneelid kinni …

See pole probleem, sest päikesepaneele ei peagi tavaliselt lumest puhastama. Lumi vajub ise alla. Kõige pimedamatel talvekuudel toodavad aga paneelid nii vähe elektrit, et lumi võib vabalt peal ka olla.

Millal läheb kogu Väätsa vald üle päikeseküttele?

Valla arengukava kannab pealkirja „Digi- ja energiatark vald” ning tõesti, meil on ambitsioon järjest rohkem taastuvenergia liike kasutusele võtta. Praeguseks on vallas kaks liginull­energia hoonet: põhikool ja eelmisel aastal valminud eakate kodu. Mõlemad on ühtlasi näidishooned kõigile huvitatutele. On esialgne kujutelm, kuidas kortermajad saaksid kasutada taastuvenergiat oma tarbevee soojendamiseks. Eramajapidamistest kasutavad mitmed elektri tootmiseks peamiselt päikesepaneele. Laialdasem päikese- ja tuuleenergia tootmine seisab aga Eesti seaduste taga, mis ei soosi energiaühistute loomist ja omatoodetud elektrienergia müümist naaberkinnistutele.

Kas valla elektriautot laete seni koolimajas?

Praegu ei lae ja laadimispunkti ka pole, kuid järgneva projekti käigus on plaanis see rajada. Samas on renoveeritud koolihoone ehitatud kokku Väätsa mõisaga. Mõisa on plaanis rajada targa energia teaduskeskus, mis sarnaneks Ahhaa keskusega, oleks mõeldud kõigile Eesti noortele ja kus leiduks kõike huvitavat, näitamaks, kuidas üht või teist taastuvenergia liiki (tuul, päike, maasoojus, vesi jne) kasutada saab. Keskuse rajamine sõltub muidugi projektirahast.

 


Põhikooli hoone rekonstrueeriti Eesti-Šveitsi koostööprogrammis. Tööde kogumaksumuseks kujunes 920 000 eurot, millest toetus moodustas 655 555 eurot.

Hoone projekteeris OÜ Arhitektrum arhitektid Elar Lomp ja Ott Ojamaa, sisekujunduse tegi arhitektuuribüroo B 210 Kadri Klementi ja Katrin Tõugu, ehitas TVK Teenused OÜ.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!