Kõrgetasemeline rahvusteadus vajab püsivat toetust

18. nov. 2016 Eesti teadusagentuur - 1 Kommentaar

Eesti teadusagentuur esitles 11. novembril Tartus Tartu ülikooli eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri 2016. aasta sihtevalveerimise raportit.  

Rahvusvaheline hindamiskomisjon hindas Tartu ülikooli ajalooteaduste ja arheoloogia, kultuuriuuringute ning filoloogia ja lingvistika teadustööd, doktoriõpet ning tegevustoetuse kasutamise tulemuslikkust kümnes professuuris, kuna just need professuurid said vastavalt 2012. aastal tehtud ülikooli seaduse muudatusele riigilt viieaastase õppe- ja teadustegevuse toetuse.

Hindamisraportit tutvustas hindamiskomisjoni esimees Anne Tamm, komisjoni kuulusid veel Hamburgi ülikooli professor Joachim Otto Habeck ja Soome kirjanduse seltsi peasekretär dotsent Tuomas M. S. Lehtonen.

Ungari teaduste akadeemia keeleteaduste instituudi vanemteaduri ja Karoli ülikooli humanitaarteaduskonna dotsendi dr. habil. Anne Tamme sõnul on meie Tartu ülikooli rahvusteadused kõrgel tasemel ja tegevustoetus on toonud kaasa lisavõimalusi järelkasvu suurendamiseks ning rahvusteaduste sidustamisel ühiskonnaga. Viie aasta jooksul rakendatud rahvusprofessuuride rahastusmeede on olnud tulemuslik ja ennast igati õigustanud.

Pikemas perspektiivis on hindajate sõnul vaja nii rahvusteaduses kui ka teaduses tervikuna senisest rohkem valdkondade koostööd, doktorantide tegevuse koordineerimist, rahvusvahelist võrgustumist ja tõhusamat teadustegevuse kommunikatsiooni.

Raportis rõhutatakse vajadust leida uuenduslikke lahendusi, mille abil rahvusvahelisel areenil Eesti humanitaarteadlaste tööd läbilöögivõimelisemaks muuta ja samal ajal ühtekuuluvustunde tugevdamiseks tulemusi ja plaane laiema avalikkusega jagada. Rahvusteaduste püsirahastus on oluline sünergia loomiseks ja toimetulekuks uute väljakutsetega muutuvas Eestis ja rahvusvahelisel teadusmaastikul.

Anne Tamme arvates võiks Eesti humanitaarteadused veelgi rohkem saavutada, olla kodumaal ja rahvusvaheliselt rohkem esil; olla eestvedajad ühiskonna suurte probleemide lahendamisel. „Meil on jõud ja valmisolek, vaja on veel vaid tõuget, et lendu tõusta,” kinnitas ta.

TÜ teadusprorektor Marco Kirm ütles hindamisraportit kommenteerides, et ülikool oodanuks rohkem kriitilisi noote: „Ülikool vajab kõrvalpilku, sest rahvusprofessuuride toetusmeede oli meie jaoks teadus- ja õpperaha koos kasutamise pilootprojekt. Mõistame hästi, et strateegiliselt arenemise jaoks peab tagataskus lisaraha olema.” Kirmi sõnul andis raport selgesti mõista, et ülikool võiks rahvusprofessuuridele seada suuremad ambitsioonid. Võimalused on rahvusvahelises koostöös ja nii ülikoolisiseses kui ka -välises võrgustumises, aga ka interdistsiplinaarsuses, mille suunas terve ülikool alles liigub.

HTM-i kõrghariduse ja teaduse asekantsleri Indrek Reimandi arvates on raportis sõnastatud väljakutse – olla üheaegselt nii kõrgesti hinnatud rahvus- kui ka rahvusvaheline ülikool – Tartu ülikooli vääriline.

Raporti esitlusele järgnes arutelu, mida juhtis Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. Aruteluringis huvitas kõiki professoreid, kas senine stabiilne arenguaeg saab läbi ja kuidas planeeritakse edasist rahastust. Kas rahastajad võtavad evalveerimise tulemusi arvesse? Professor Birute Klaas-Lang meenutas, et püsitoetuste otsustamisel 2012. aastal olid määravad kaks märksõna: rahastamise stabiilsuse tagamine ja usaldus. „Kas me saame loota, et see viis aastat kestnud stabiilsus jätkub?” küsis professor Klaas-Lang.

HTM-i asekantsler Indrek Reimand kinnitas, et ministeerium toetab teaduse püsirahastuse suurendamist ja teadlaste karjäärisüsteemi mõningast muutmist. Pidev projektitoetuste taotlemine toimub pahatihti teadustöö arvelt ega võimalda kujundada pikaajalist strateegiat.

Rahvusprofessuuride rahastuses peab ministeerium ülikooliga eraldi läbirääkimisi, seejuures ei ole muutusi plaanis. Samas rõhutas asekantsler, et stabiilne rahastus on oluline, aga mitte kivisse raiutud.

 


SIHTEVALVEERITUD RAHVUSPROFESSUURID TÜ-s

Arheoloogia, Eesti ajalugu, kunstiajalugu, eesti keele ajalugu ja murded, eesti keel võõrkeelena, tänapäeva eesti keel, Eesti kirjandus, Eesti ja võrdlev rahvaluule, etnoloogia, Eesti filosoofia ajalugu.

Evalveerimisel anti kõikidele professuuridele ka formaliseeritud hinded. Teadustöö kvaliteedile, ühiskonnale suunatud erialasele tegevusele ja doktoriõppele antud kolmekümnest hindest oli kogunisti 20 „suurepärast“ (keskmine hindepall 4,7) ja kümnest rahvusvahelise taseme võrdluse hindest said maksimumhinde neli (keskmine hinne 4,4).

MIS ON SIHTEVALVEERIMINE?

Sihtevalveerimine on teadus- ja arendustegevuse välishindamine, mida korraldatakse teadus- ja arendustegevuse strateegiliste arengukavade või muude teaduspoliitiliste otsuste ja meetmete ettevalmistamiseks või nende mõju ning rakendamise hindamiseks ja analüüsimiseks. Evalveerimise teema, osalejad, läbiviijad ja täpsema korralduse kinnitab haridus- ja teadusminister. Sihtevalveerimisel osalevad teadus- ja arendusasutused, mille tegevust on hindamisele eelnenud aastal finantseeritud riigieelarvest.

 


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kõrgetasemeline rahvusteadus vajab püsivat toetust”

  1. inseneR ütleb:

    #Rahvusvaheline hindamiskomisjon hindas Tartu ülikooli ajalooteaduste ja arheoloogia, kultuuriuuringute ning filoloogia ja lingvistika teadustööd, doktoriõpet ning tegevustoetuse kasutamise tulemuslikkust kümnes professuuris, kuna just need professuurid said vastavalt 2012. aastal tehtud ülikooli seaduse muudatusele riigilt viieaastase õppe- ja teadustegevuse toetuse.#

    Suur osa rahvusele olulisi ajaloo-, arheoloogia-, kultuuri-, filoloogia- ja lingvistikateemalisi olulisi tegemisi peaks olema tehtud, mitte teadusena, vaid rutiinse tegevusena nende alade arendamiseks ja olema seega hinnatud, mitte teaduslike formaalsete kriteeriumite alusel, vaid sisuliste eesmärkide saavutamise kaudu. Teadust võib igal neist aladest veel lisaks teha ja hinnata, aga mitte liiga suure raha eest, umbes 15% raha eest.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!