Kuidas jõuda tähtedeni?

25. nov. 2016 Mart Noorma TÜ õppeprorektor - Kuidas jõuda tähtedeni? kommenteerimine on välja lülitatud
Mart Noorma: „Eestis on ühe inimese kohta rohkem start-up’e kui kusagil mujal Euroopas – ja Tartu on sõnasse sTARTUp suisa sisse kirjutatud.” Foto: Andres Tennus, Tartu ülikool

Mart Noorma: „Eestis on ühe inimese kohta rohkem start-up’e kui kusagil mujal Euroopas – ja Tartu on sõnasse sTARTUp suisa sisse kirjutatud.” Foto: Andres Tennus, Tartu ülikool

 

Kogemus on näidanud, et tudengite suurim väljakutse ei ole mitte akadeemiline võimekus, vaid motivatsioon.

Mulle meeldib unistada suurelt. Üks mu eredamaid lapsepõlvemälestusi on külmast talveööst Viljandimaal, kui ma kuue-seitsmeaastaselt võtsin paksu teki (väljas oli 20 kraadi külma), taskulambi ja värskelt ilmunud täheatlase ning läksin maal vanaema juures õue ja ronisin piimapuki otsa. Ja siis lugesin seal teki all taskulambiga raamatut, vaatasin taevasse ja õppisin tähtede nimesid pähe.

Meil kõigil on võimalus oma kõige pöörasemad unistused ellu viia, kui vaid piisavalt usume, et oleme selleks võimelised. See usk on teotahe. Aastatepikkune õppejõukogemus on näidanud, et tudengite suurim väljakutse ei ole mitte akadeemiline võimekus, vaid motivatsioon. Kui alustasime noorte kosmoseklubiga Estronaudid, ei olnud meie eesmärk tulevasi kosmonaute ette valmistada. Kasutame kosmoseteadust selleks, et lastest saaksid kunagi liidrid teadmistepõhises ühiskonnas. Kosmos ei ole asja juures üldse oluline. Kosmos on lihtsalt maailma parim nipp, mis toob lapsi kokku ja inspireerib neid. See klubi toob koolilapsed akadeemilisse seltskonda, kus püütakse maailma paremaks muuta ja ollakse valmis selle nimel panustama – see on tähtis. Tartus on suurepärane huviharidus, mis motiveerib unistama ja pühenduma juba varases eas.

Leida mõttekaaslasi

Asjade elluviimine ja idee tasandil fantaseerimine on muidugi kaks eri asja. Teine oluline eeldus ideede elluviimisel on kaasvõitlejad. Mul on hea meel, et paljud meie tudengid pühenduvad oma õpingutele sellisel määral, et saadame nad uhkusega juba bakalaureuseõppe teisel-kolmandal aastal välismaale teaduskonverentsile esindama Tartu ülikooli ja Eestit. Ja mul on alati väga uhke tunne näha suurel konverentsil ette kandmas 20 professorit üle Euroopa – ja siis Tartu tudengit. Nende kõrval. Võrdsena. Meie tudengid ongi nii tublid. Tartus on iga viies elanik tudeng ja rahvusvahelisi üliõpilasi on juba ainuüksi Tartu ülikoolis üle 1300. Seega on seltskonda, kelle seast mõttekaaslasi leida, päris palju. Ja tudengiajal sõlmitud sõprus on tihti üks tugevamaid.

Kolmas oluline komponent unistuste täitumisel on koostöö õppimine ja kollektiivsete oskuste arendamine, millele pannakse ülikoolis päris palju rõhku. Oma projektitulemuste kaitsmine õppejõu ja kaasüliõpilaste ees vastab üsna lähedalt edasises karjääris vajalikule oskusele oma valikuid kolleegide ja juhtide ees selgelt põhjendada. See on oluline, kuna peaaegu iga organisatsiooni edukus sõltub ennekõike sellest, kas tema inimesed suudavad efektiivselt koos tegutseda.

Motivatsioon, mõttekaaslased, koostöö. Mis selle kõik loob ja kokku toob? Loomulikult keskkond. Nagu kesköises tähistaevas on midagi, mis inspireerib ja tõmbab inimesi magnetina enda poole, on see „midagi” ka hea elukeskkonnaga linnas. Nagu Silicon Valleys, on Tartuski palju talente, rahvusvaheline seltskond ja tegelikult tundub 100 000 elanikku olevat just see optimaalne suurus, mis võimaldab teatreid, restorane ja head haridust, aga on veel piisavalt väike, et sisuliselt igale poole on võimalik minna jala, maksimaalselt poole tunniga. Ja see on suur eelis. Sest samamoodi, nagu keskkond meelitab kohale andekaid inimesi, meelitab ta kohale ka ettevõtjaid, kes on ju ka lihtsalt (andekad) inimesed. Nad tahavad elada heas keskkonnas ja loovad oma ettevõtte sinna, kust selle leiavad. Eestis on ühe inimese kohta rohkem start-up’e kui kusagil mujal Euroopas. Ja Tartu on sõnasse sTARTUp suisa sisse kirjutatud, seega pole ime, et siia kerkib neid kohe eriti palju. Lisaks ehitab ülikool 2019. aasta lõpuks kesklinna 1500 tudengit mahutava IT-majandus-matemaatika õppe- ja teadushoone, mis saab nimeks Delta. See võiks veelgi enam soodustada IT-ettevõtluse ja IT-hariduse koostööd Tartus teel nutika linnani.

Enda ja ühiskonna jaoks

Aga see ei ole ainult hooned, mänguväljakud, ühistransport või lihtsalt „mingi ülikool”, mis loob hea elukeskkonna. Selliseid linnu, kus kõik see on olemas, on maailmas sadu ja tuhandeid. Oluline on nende hoonete sisu, ülikooli kvaliteet. Mida ülikool ise on teinud selle nimel, et kvaliteet säiliks ja kasvaks ka 50 või 100 aasta perspektiivis? Kvaliteet võib olla üsna udune mõiste. Aga kui defineerida see nii – kvaliteet on see, kui hästi me toetame õppija arengut õppija ja ühiskonna jaoks olulises suunas –, muutub asi juba üsna konkreetseks. Ülikool peab toetama õppija arengut õppija enda ja ühiskonna jaoks olulises suunas. Selle ühe lause ära sõnastamine on mind aidanud juba sadu kordi minu töös õppeprorektorina viimaste aastate jooksul. Ja sellest printsiibist peavad lähtuma kõik õppekvaliteeti puudutavad otsused. Kas see toetab õppija arengut?

Tänapäeva maailmas ei tohi ülikoolilõpetaja olla fakte täis topitud kiirelt käsku täitev robot. Ülikooli eesmärk on, et noored ka pärast magistrikraadi omandamist vaataksid otsides ringi uute teadmiste ja oskuste järele. Jah, erialateadmised ja -oskused lõpetamise ajal on väga tähtsad, kuid need esindavad siiski vaid viie aasta stuudiumi saavutusi. Tõeliseks tipptegijaks kujunemine sellal alles algab. Ja selleks on tarvis suuri unistusi, motivatsiooni, võimekust, mõttekaaslasi ja motiveerivat keskkonda. Kui esimene neist – unistused – on suuresti enda teha, siis ülejäänu osas saab määravaks keskkond, kus idee idanema läheb.

Huvitav, kas ma sel külmal talveööl mõne ajurakuga juba teadsin, et ükskord jõuan tähtedeni ka mina, Eesti esimese tudengisatelliidiga? Ilmselt mitte. Aga ilmselt oli selle suure unistuse alge just seal, piimapuki otsas, teki alt taevast uurides. Arendav õpikeskkond missugune!

 


ÕPI TARTUS!

Kohe pärast koolivaheaega, 12. jaanuaril 2017 kutsuvad Tartu ülikool, Eesti maaülikool, Eesti lennuakadeemia ja Tartu tervishoiu kõrgkool kooliõpilasi Tallinna Kultuurikatlasse kõrghariduspäevale „Õpi Tartus!”, et teha edasiõppimises teadlik valik ja mõista, kuidas jõuda tudengilinnast Tartust oma tähelennuni. Registreerimine, täpsem info ja päevakava aadressil www.opitartus.ee.