Kuidas murda soostereotüüpe?

4. nov. 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - 1 Kommentaar
Praxise soolise võrdõiguslikkuse ekspert, TÜ soouuringute lektor Helen Biin ja Praxise haridusvaldkonna ekspert Eve Mägi. Foto: Sirje Pärismaa

Praxise soolise võrdõiguslikkuse ekspert, TÜ soouuringute lektor Helen Biin ja Praxise haridusvaldkonna ekspert Eve Mägi. Foto: Sirje Pärismaa

 

Kui seni on Praxis korraldanud Norra raha toel sooteadlikkuse koolitusi õpetajaile ja õpetajaks õppivatele tudengitele, siis nüüd on käes koolijuhtide kord. Esimene, koostöös TÜ haridusteaduste instituudiga 1. novembril Tartus toimunud koolitus „Kuidas murda soostereotüüpe koolikeskkonnas?” polnud väga rahvarohke, kuid 16. novembri Tallinna koolitusele on end kirja pannud juba rohkem haridusjuhte.

Kui õpetajaid koolitasime, tuli välja, et nad teevad sooteadlikkusega seoses väga vahvaid asju ja tahaksid rohkemgi teha. Neid aitaks, kui ka juhtkond oleks teadlik ja sooteadlikku lähenemist saaks eri tasemel ühtlustada,” selgitasid koolituse läbiviijad, Praxise haridusekspert Eve Mägi ja soolise võrdõiguslikkuse ekspert, TÜ soouuringute lektor Helen Biin.

Praxise 2015. aasta uuringust tuli välja, et sooteadlikkus on kohati väga madal, aga õpetajail on teema vastu huvi.

Teema on oluline,” sõnas Biin. „Meil on segregeerunud tööturg, Euroopa suuremaid, meie naised on kõvasti haritumad, aga saavad meestest keskmiselt 30% vähem palka. Mehed elavad vähem kui naised, nad on stressis ega käi arsti juures. See kõik on osaliselt seotud hoiakute ja normidega, mis meil on, ja saab alguse kodust ja lasteaiast.”

Kas edaspidi räägime koolis vaid õpilastest ja sugude eripära kaob ära?

See on suurim hirm ja stereotüüp, mis teemaga kaasneb, ja sageli seda küsitaksegi. Seepärast räägimegi koolitustel stereotüüpide vaatenurgast,” vastas Mägi. „Meie eesmärk pole ühtlustada eri gruppe halliks massiks, pigem lähtuda igast inimesest, tema võimetest, huvidest ja soovidest, mitte sellest, kas ta on tüdruk või poiss. Kui poiss tahab meditsiiniõeks õppida, las ta teeb seda.”

 

1-2


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kuidas murda soostereotüüpe?”

  1. Tiit Kärner ütleb:

    Soostereotüüpe saab muuta sooteadlikkuse tõstmise abil. Meil domineerima pürgiv stereotüüpne mõtteviis seisneb selles, et sugu on mõtteline konstruktsioon, mehed ja naised, tüdrukud ja poisid erinevad vaid ebaoluliste anatoomiliste detailide poolest, millel pole tegelikus elus mingit tähendust. Sooerinevuste arvestamine tähendab diskrimineerimist ja sellise mõtteviisi esindajail ei ole XXI sajandil mingit kohta.
    Mida ütleb sellise “sooteadlikkuse” kohta XXI teadus:
    On üldtunnustatud, et mehed ja naised ei erine vaid anatoomiliselt, vaid ka mõtteviisi, isiksuseomaduste, erialavõimete, psüühika, huvide, IQ jaotuse jpm poolest. Seejuures need erinevused on enam väljendunud just arenenud ühiskondades (sel teemal on korduvalt kirjutanud akad Jüri Allik). MIT ja Harvardi psühholoogiaprofessor Steven Pinker loetleb oma raamatus “Blank Slate” tosinal leheküljel (343 – 357) naiste ja meeste erinevusi, tuues ära ka nende erinevuste füsioloogilise tagapõhja. “Kaks sotsiaalse konstruktsiooni teooria põhiväidet – et tüdrukutena kasvatatud poisid kasvavad tüdrukuiks ning poiste ja tüdrukute erinevused tulenevad vanemate kasvatusest – “on kõrbenud leegiga” (“have gone down in flames”),” ütleb ta. Siinkohal puutume kokku teise agaralt kultiveeritava mõtlemise stereotüübiga: inimeses on kõik sotsiaalselt determineeritud, bioloogia ei puutu asja. Kui me seda usume, siis loomulikult ei saagi me mitte millestki aru saada. Kaasaja üks tsiteeritumaid teadlasi neurobioloog Antonio Damasio alustab aga oma raamatut (“Self comes to mind”) inimese enesetunnetuse kujunemisest ainuraksest organismist, sest ainult sel teel on võimalik inimese mõistmiseni jõuda.
    See „sooneutraalne“ maailmapilt on kaasaja teaduse vaatepunktist nii vildakas ja naiivne, et lausa hale hakkab. See on nagu lapiku maa teooria või õpetus vaimude väljakutsumisest. On uskumatu, et selle propageerimise taga on haridusministeerium. Meeste ja naiste erinevus on väärtus, mitte viga, mida tuleb iga hinna eest püüda kõrvaldada. Läbi abielu – mehe ja naise kooselu – omandab see erinevus oma tõelise väärtuse. „Mõtlemiseks vajame kedagi „teist“ – partnerit, kes näeb maailma teisiti. Aju funktsionaalse asümmeetria, s.t inimese peaaju vasaku ja parema poolkera semiootilise funktsioneerimise printsipiaalse erinevuse avastamisest saadik on võimalik kõnelda sellest, et informatsiooni vahetamine erinevalt ehitatud semiootiliste mehhanismide vahel on igasuguse mõtlemisvõimelise konstruktsiooni seadus.“ (Juri Lotman, „Kultuurisemiootika“, lk 5).
    Eelkirjutatu ei tähenda nagu meil sugudega seotud probleeme ei oleks. Eelkõige on selleks sooline palgaerinevus ehk palgalõhe, mille põhjuseks on see, et üks ühiskondlikult olulisemaid töid, mille teostamiseks on naistel kõige suuremad eeldused – laste kasvatamine – ei ole tasustatud. See viga tuleks kõrvaldada. Tegeleme teada olevate oluliste teemadega, selmet neid kunstlikult välja mõelda.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!