Täna, 30. novembril avatakse Brüsseli IV Euroopa Kooli eestikeelne sektsioon, kus avatakse üksiti Eesti mõisakoolide näitus „Mõisast kooliks. Eesti mõisakoolid”. Kuraator Pille Epneri näitus annab mõisakoolide abil läbilõike Eesti Vabariigi sünnist, võimalustest ja eesmärkidest.

Näitus valmis kultuuriministeeriumi ja Eesti arhitektuurimuuseumi koostöös. Väljapanek räägib loo Eesti mõisakoolide tekkimisest 1919. aasta maareformi tulemusena kuni tänapäevani ning kultuuripärandi mõjust inimestele.

Kultuuriministeeriumi mõisakoolide programmi juhi Riin Alatalu sõnul on väga tähtis, et Norras Oslo raekojas üleval olnud näitus jõuab nüüd Euroopa südamesse. „Eestikeelse sektsiooni avamine selles koolis tähendab seda, et esmakordselt antakse eestikeelset üldharidust väljaspool Eestit. Näitusega saame Eesti tutvustamisele kaasa aidata, sest mõisakoolide lugu kõneleb Eesti Vabariigi sünniloost, võimalustest ja ambitsioonidest nii hariduses kui ka kultuuris,” rääkis Alatalu.

Näituse kuraatori Pille Epneri sõnul oli omaaegne ligi 300 mõisahoone andmine ruumikitsikuses vaevlevatele rahvakoolidele õige otsus nii õpitingimuste hüppelise paranemise kui ka muinsuskaitse seisukohast. „Tänu mõisate kasutusele võtmisele koolidena on mõisapärand suures osas tänini alles. Mõisakoolid teadvustavad üha rohkem oma potentsiaali erilise ja inspireeriva õpikeskkonna, aga ka kogukonda liitva ja külalisi meelitava kultuuri- ja külastuskeskusena,” ütles Epner.

Eestis on säilinud ligi 500 mõisa peahoonet, millest 69-s tegutseb kool. Maakoolidest tegutseb mõisahoones ligikaudu iga viies. Alates 2000. aastate algusest on Eesti riigi, Norra finantsmehhanismi ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmi abiga toetatud kümnete mõisakoolide restaureerimis- ja ehitustöid ning arendustegevusi kokku rohkem kui 18 miljoni euroga.

Loe lähemalt mõisakoolide kohta mõisakoolide kodulehelt.