Lasteaia aastaring kolme loitsu saatel

18. nov. 2016 Meeli Parijõgi toimetaja - 1 Kommentaar
Komeedi lasteaia direktor Helin Värtina võõrustajana pärimuskonverentsil „Tavad ja kombed”. Fotod: Komeedi lasteaed

Komeedi lasteaia direktor Helin Värtina võõrustajana pärimuskonverentsil „Tavad ja kombed”.

 

Tallinna Komeedi lasteaia direktorit Helin Värtinat ajavad muigama oletused, et pärimuskultuuri tähtsustavas lasteaias tatsatakse ringi pasteldes ja tegeldakse päevad läbi etnograafiaga: „Oleme tänapäeva reaalse elu sees. Pakun, et pärimusteemaga tegeleme paar korda kvartalis, mitte iga päev, aga oma väikese niši oleme sellega siiski leidnud. Asume pealegi Uue Maailma piirkonnas, eks see boheemlaste kant on ja meid peetakse ka natuke boheemlaslikeks.”

Komeedi lasteaias peeti hiljuti pärimuskonverentsi „Tavad ja kombed”. Kutsutud olid Tallinna lasteaedade õpetajad, õppealajuhatajad ja juhid, enamik registreerunutest olid õpetajad. Kuna Komeedi lasteaial saali pole, tõsteti selleks puhuks üks rühmaruum mööblist tühjaks, et inimesed seal istuda saaksid. (Konverentsi peeti laupäeval.)

Põhiettekande pidas Marju Kõivupuu, kes rääkis humoorikalt, kuidas tänapäeva noored mõne vana kombe tähendusest enam aru ei saa ja kuidas tema oma tudengitele selgitab, mis oli vanasti tähtis. Ida-Virumaalt konverentsile esinema tulnud Voka lasteaia rahvas rääkis oma traditsioonidest ja kommetest ning Püha Johannese kooli direktor Liivika Simmul usutaustaga kooli tavadest. Võõrustajate ettekanne käsitles Komeedi maja elu aastaringina, sügisest kevadeni.

See oli Komeedi lasteaial juba kolmas konverents ja teine pärimuskonverents korraldada. Esimene oli looduseteemaline „Loodus on helde sõber” 2004. aastal, 2009 järgnes pärimusteemaline „Loodus avab lugude väravad”. Siis oli peaesineja Kärt Summatavet. „Mis kõige toredam, Kõivupuu ja Summatavet olid kohe nõus lasteaeda esinema tulema,” rõõmustab lasteaia direktor Helin Värtina. „Sageli lasteaias tehtavaid konverentse alahinnatakse, arvatakse, et lasteaias on veel vara rahvapärimusest rääkida.”

Inspiratsioon Anu Raualt

Komeedi lasteaia pärimushariduse eripära loovad lihtsas vormis rahvuslikud mustrid ja rahvusmustrites loomad, mida lapsed saavad ise värvida. Aasta ringi on lasteaia kujundustes kasutuses Komeedi „rahvuslikud” loomad ning aastaajale vastavad elemendid ja tegelased, nagu näiteks rahvusmustris lumememm. Neid rahvuslikke mustreid jagas direktor ka konverentsil rõõmuga kõigile. „Oluline on tutvustada lastele asju neile arusaadavas keeles. Kui nad on selliste mustrite ja nende tegemiste keskel olnud, ju siis midagi ka külge jääb,” usub ta.

Rahvapärimus on Komeedi lasteaia arengukavades juba üle kümne aasta. Värtinal, kes on 13 aastat lasteaia direktor, on pärimuse teemaga ka isiklik suhe. Ta on mänginud kannelt kandleansamblis Kukulind ning käinud sellega palju maakohtades esinemas. Rahvariide selga panemine on talle auasi. Rahvapärimuse vaimustus lasteaias kasvas Värtina sõnul välja sellest, et eelmise juhi ajal olid looduskasvatus ja loodusmatkad väga au sees. Sügiseti käidi peredega kahe bussiga näiteks rabas, talvel vanemate lastega matkal, kevadel võeti ka kolmesed juntsud kaasa ja tehti kas või lihtne käik mere äärde. „Kõige suurem pärimuse vaimustus saabus vist ka teistele õpetajatele siis, kui käisime Heimtalis Anu Raua kodus koolitusel,” meenutab Värtina. „Anu Raud näitas kõike seda varamut ja rahvariideid, rääkimata lõngadest, mis oma lammastelt saadud. Ja kui vaimustunult ta kõigest rääkis! Ta on niivõrd tore inimene. See, kuidas ta meid vastu võttis, tema siirus ja loomulikkus võlus meie õpetajaid väga. Pärast koolitust pakkus ta veel õpetajatele suppi.”

Kangasteljed ja kandlemäng

Õpetajad said ka ise kohapeal kaltsunukud meisterdada. Enamik sellel koolitusel käinutest ongi jäänud Komeedi lasteaeda tööle. Vahepeal olid lasteaias ühes rühmaruumis isegi kangasteljed üleval. Väikese vaiba tegi direktori mäletamist mööda iga rühm, nii et igaüks sai paar lõime ära sättida: „Tahtsime rahvuslikku käsitööd rohkem ise teha, eeskujuks lastele, aga lõpuks jäid kangasteljed seisma ja neile leiti ostja, kes oli neist suures vaimustuses. Aga millal õpetaja jõuakski sellist tööd teha? Kangasteljed seisid samas toas, kus lapsed magasid. Õpetajad pidanuks nädalavahetusel kudumas käima. Kangastelgedel kudujaid meist ei saanud, aga vaimustus rahvuslikust käsitööst, mustritest-triipudest jäi.”

Visuaalsel ja kunstilisel poolel on direktori hinnangul tänu sellele lastega töötades suurem osatähtsus. Muidugi jutustatakse ka lugusid ja tutvustatakse muusika ja laulu kaudu rahvakultuuri. Mardi- ja kadripäeval on lastel traditsioonilised järgilaulmised. Muusikaõpetaja mängib väikest kannelt, tihti ongi klaveri asemel kannel. Vahel võtab muusikaõpetaja isegi lõõtsa kaasas.

Kannel on ka direktori kabinetis ja vabariigi aastapäeval võtab Värtina pilli kätte. Tänu tema kandlemängijataustale on lasteaial palju kanneldajatest sõpru – näiteks Tuule Kann, kellega Värtina koos ansamblis mängis. Juhan Uppin on käinud vanavanemate päeval muusikat tegemas.

Aga me ei kuula ainult kandlemängu. Mulle meeldib ka džäss, meile kõigile meeldib bluus. Mind natuke häirib, kui arvatakse, et me päevast päeva ainult etnograafiaga tegeleme. Kui Tallinna linnas kutsub pärimuskonverentsile lasteaed, kelle ettekande teema on „Kolme loitsu vägi”, siis eeldatakse, et meil on Muhu sussid jalas ja muud kui folkloor polegi,” naerab Värtina. Ta selgitab, et „Kolme loitsu vägi” sai ettekande pealkirjaks sellepärast, et õpetaja Ülle Tõnumaa tegi lasteaiale kolm toredat luuletust: ühega algab õppeaasta vanematega ühises ringis, teine on õues jõulude sisseõnnistamiseks ja kolmas kevadine õppeaasta lõpu luuletus. „Luuletused on ses mõttes loitsud, et mina ütlen ees ning kõik lapsed ja vanemad kordavad järele. Need on lihtsad lastepärased luuletused. Nende kolme loitsu toel meie aastaring keerlebki,” kirjeldab Värtina.

Logistiliselt või sisult sobiv

Kuidas lapsed pärandkultuuri vastu võtta oskavad, on vanuseti ikka erinev, leiab Värtina. Vanemaid lapsi köidavad lugude jutustamine ja vestlused võib-olla natuke rohkem. Aga ka väikesed on tavaliselt vestluse juures, kuigi vahel nihelevad veidi. Muidugi on abiks palju näitlikustamist. Õpetajad näitavad tihti teemakohaseid pilte või materjale, mida lapsed saavad illustreerida ja värvida. Vahel võtavad kaasa mõne isikliku eseme, näiteks rahvusliku vöö, mida lapsed saavad katsuda ja uudistada, võib-olla ka endale ümber siduda.

Komeedi lasteaia tore traditsioon on vabariigi aastapäeva tähistamine. Siis tehakse ja võetakse kasutusele mingi uus rahvusmustritega element ja kõigi rühmade lapsed värvivad seda, on see siis näiteks Komeedi loom või süda või lill. Nendega kaunistatakse üks ülemine rühmaruum, kuhu vabariigi aastapäeval kogunetakse. Iga laps on selle ruumi kujunduses osaline, õpetajad ei tee seda kunagi. Vabariigi aastapäeval palutakse lastel, kellel on rahvariided, need selga panna, sama teevad õpetajad. Kõik, kellel on rahvarõivad, tulevad väikesele paraadile. Teised plaksutavad. Mõni teab ja ütleb ka, mis kandi rahvariided tal on.

Kodulehel on kirjas, et meil on pärimuskultuur ja looduskasvatus, tahaks loota, et vanemad just selle mõttega lapsed siia lasteaeda panevad,” arutleb direktor. „Kuigi sel suvel tundus mulle vahepeal, et olen nagu kinnisvaramaakler. Tutvustan ruume ja õpetajaid ning siis ütleb lapsevanem, et logistiliselt sobiks see lasteaed neile küll … Tahaks, et sisuline pool oleks logistikast olulisem.”


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Lasteaia aastaring kolme loitsu saatel”

  1. Pille ütleb:

    Tänan ülevaatliku ja huvitava artikli eest!
    Olen tänulik ja õnnelik, et minu laps käib Komeedi Lasteaias! Just täna õhtul loitsisime armsas lasteaia hoovis kõik koos (lapsed, õpetajad, lapsevanemad) Jõuluaja avatuks. Veetsime õues mõnusalt aega koos, sõime piparkooke, jõime sooja marjajooki, nautisime küünlavalgust oma kaasa võetud laternates, vanemad suhtlesid ja lapsed mängisid =D
    Looduse ja traditsioonide hoidmist kõigile!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!