Lasteaias ravitakse ka silmi
Kõige olulisem on, et nägemisprobleemiga laps jõuaks võimalikult varakult spetsialistide hoole alla ning hakkaks saama vajalikku ravi. Foto on tehtud Mai lasteaia silmakabinetis. Foto: Pärnu Mai lasteaed
Pärnu Mai lasteaias käivad ka silmaprobleemidega mudilased. Seal saavad meditsiinilist ja eripedagoogilist abi Pärnu linna ja maakonna nägemisprobleemidega lapsed.
Pärnu Mai lasteaia moto kõlab: „Iga päev lapse elus peab algama rõõmuga ja lõppema rahuga.” Lasteaia heledates toonides seinad loovad rõõmsa ja rahuliku meeleolu isegi vihmasel sügispäeval. Lapsed sätivad pärast lõunasööki magama ja õpetajad valmistuvad neile unejuttu lugema. Osal kasvandikest on emma-kumma silma ees värviline klapp. Nii ravitakse „laiska silma”.
Lasteaias on 12 rühma: lisaks kahele sõime- ja seitsmele aiarühmale on kolm erirühma, neist üks meelepuudega (peale nägemispuudega laste õpivad seal ka kuulmispuudega lapsed) ja kaks nägemishäiretega lastele. Erirühmad on liitrühmad.
Mai lasteaia alguseks loetakse 1. märtsi 1976, kui avati Pärnu 4. lastepäevakodu, mis oli ühtlasi linna esimene ujulaga koolieelne lasteasutus. Esimene erirühm nägemispuuetega lastele avati juba sama aasta 1. novembril. Teine erirühm alustas 1. septembril 1980. Kolmas, vene õppekeelega lastele mõeldud erirühm, avati 1983. aasta sügisel ning neljas erirühm kolmandast täpselt aasta hiljem.
2004. aasta veebruarist on nägemisprobleemidega lastele kolm eesti õppekeelega rühma. Venekeelne erirühm viidi silmaravi vajavate laste vähesuse tõttu üle Pärnu Kellukese lasteaeda.
Mai lasteaia direktor Anne Virula kiidab, et lasteaial on väga kvalifitseeritud personal. Seal töötab neli metoodikut ja kaheksa vanemõpetajat. Igas rühmas on kaks rühmaõpetajat ja õpetaja abi. Lasteaias on ka muusika-, liikumis- ja ujumisõpetaja, eripedagoog ning logopeed.
Ka materiaalne baas on direktori sõnul väga hea. Lasteaeda on palju toetanud ja aidanud Lionsi klubi ja omavalitsus.
Kui silm on laisk
Silmaraviõde Malle Fosti selgitab, et nägemishäired võivad olla nii kaasasündinud kui ka elu jooksul tekkinud. Need on näiteks nägemisteravuse langus ja kõõrsilmsus, aga ka vaatevälja vähenemine, halb kohanemine erineva valgusega, halb ruumitaju (ei taju esemetevahelist kaugust õigesti).
Laisa silma sündroom on levinud mure. See tähendab, et üks silm näeb teisest tunduvalt kehvemini. Mida varem laiska silma ravima hakata, seda suurem on võimalus, et kooliminekuks on silm paranenud. Anne Virula pikaajaline kogemus näitab aga, et pahatihti ei jõua lapsed õigel ajal diagnoosi ja ravini. Silmi soovitab ta kontrollida juba kolmeaastasel lapsel. Kui tulla lasteaia erirühma ravile alles koolieelikuna, ei jõua silmad kooliajaks paraneda ning tagajärjeks võib olla koolimineku edasilükkamine.
Prillide kandmine nägemise korrigeerimiseks ja raviks on tavaline. Sageli aga kaetakse lapse nõrgema silma treenimiseks paremini nägev silm kinni. Seda ravimeetodit nimetatakse oklusiooniks.
Paremini nägeva silma kinnikatmine tekitab lapses esialgu loomulikult ebamugavust, aga sellega harjub. Eesmärk on ju nägemise paranemine. Kui õhtul lasteaiast koju minnes vanem lapsel silmaklapi ära võtab, teeb ta lapsele karuteene. Ravi peab kestma ka kodus. Õpetajad rõhutavad, et ravi õigeaegne alustamine tagab koolimineku ajaks enamasti paranenud nägemise.
Lasteaia silmaravikabinetis võtab silmaarst vastu kord nädalas, kontrollib laste silmi ja nõustab vanemaid. Arst määrab ravi vajavale lapsele individuaalse raviplaani. Silmaraviõde tegeleb igapäevase silmaraviga ning kontrollib kord kuus lapse nägemist. Silmaravikabinetis on peene nimetusega aparaadid nii diagnostikaks kui ka nägemise ravimiseks. Seal saab ravida kõõrsilmsust ja treenida silmalihaseid, teha harjutusi nägemisteravuse parandamiseks.
Erirühma eelised
Erirühmas viivad tegevusi läbi vajaliku koolitusega pedagoogid, kes arvestavad lapse erivajadusega ning aitavad olemasoleva nägemisega toime tulla.
Vanemale on mugav, kui silmaraviteenus ja lasteaed asuvad ühes asutuses. Väiksem laste arv rühmas (meelepuudega laste rühmas kuni 10, nägemishäiretega laste rühmas kuni 15 last) võimaldab rohkem individuaalset tegevust. Ja laps tunneb ennast teiste prillitatud-silmaklapitatud laste hulgas kindlasti mugavamalt.
Nägemisprobleemidega laps vajab õpetamisel erimetoodikat. Enamik silmaravirühmade õpetajaid on läbinud täiendkoolituse Tartu Emajõe koolis ja Tallinna ülikoolis. Nägemishäiretega lapsi õpetatakse lasteaia õppekava alusel, nägemispuudega lapsele koostatakse individuaalne arenduskava.
Arendatakse ja õpetatakse ikka mängu ja mängulise tegevuse abil. Eripedagoog Kristiina Kunto näitab eriotstarbelisi mänge ja õppevahendeid, mida leidub rühmaruumides rikkalikult. On toredaid puuteraamatuid, vahendeid punktkirja õppimiseks, reljeefseid pilte … Need arendavad eri meeli ja aitavad lapsel igapäevaeluga paremini toime tulla. Nägemisprobleemi korvamiseks pööratakse suurt tähelepanu kõigi meelte arendamisele. Treenitakse tasakaalu ja ruumitunnetust, arendatakse tähelepanu, keskendumisvõimet, mälu.
Nägemiskahjustusega lapsel võib olla teisigi probleeme – kuulmis- ja kõneprobleeme, käitumisraskusi. Eripedagoog tegeleb iga lapsega individuaalselt ja just tema eripära arvestades.
Kõige olulisem on, et nägemisprobleemiga laps jõuaks võimalikult varakult spetsialistide hoole alla ning hakkaks saama vajalikku ravi.
Silmaarsti poole võiks pöörduda, kui laps …
- vaatab televiisorit väga lähedalt või kissitab silmi
- pikemaajalise lähitöö ajal kurdab väsimust, kipitust silmades või peavalu
- istub laua ääres kõveras, vaatab lähedalt ja pea viltu
- lugemisel ja kirjutamisel kortsutab kulme, katab ühe silma kinni
- hõõrub sagedasti silmi
- pilgutab sageli silmi
- kaotab sageli lugemisel järje, ajab tähti ja ridu segamini
- on punaste silmadega, laugudel võib olla ketendus