Motivatsioon ja rahulolu põhikoolis

25. nov. 2016 Eve Kikas, Anna-Liisa Jõgi, Anu Palu haridusteadlased - Kommenteeri artiklit

Eelmisel kevadel hinnati koos põhikooli matemaatikaeksamiga mitmeid koolilõpetajate õpimotivatsiooni ja rahuloluga seotud näitajaid.

Küsitlusest selgus, et õppimine on efektiivne, kui õppijal on huvi, kui ta on kindel, et saab hakkama, kui ta ei muretse liialt, naudib õppimist kui tegevust, pingutab ka siis, kui on raske, kui ta ei tunne end ülekoormatuna. See võimaldab õppimisele pühenduda nii emotsionaalsel, tunnetuslikul kui ka käitumuslikul tasemel.

Motivatsioon, rahulolu ja õppimine

Õppimisega seotud rahulolu toetab pingutamist – rahulolevatel õpilastel meeldib koolis käia, nende akadeemilised tulemused on paremad. Kõrge ülekoormatuse tundega õpilased usuvad, et koolitööd on liiga palju, ning see tekitab ärevust. Küünilisus väljendub kahtlustes koolitöö mõttekuses, huvipuuduses ja tüdimuses. Ülekoormatuse tunne ning küünilisus takistavad õppimist.

Uuriti ka otseselt matemaatika õppimisega seotud motivatsiooni. Vältiv õpikäitumine väljendub selles, et keerukaid, igavaid ülesandeid lahendades õpilane loobub pingutamat. Muretsemine teiste hinnangute pärast tekitab ärevust, mis takistab info töötlemist. Seevastu huvi matemaatika ülesannete lahendamise vastu ning tajutud võimekus nende lahendamisega toime tulla soodustavad õppimist. Kõrgema tajutud võimekusega õpilased on enesekindlamad ning võtavad vastu suuremaid väljakutseid.

Mida leidsime? Põhikoolilõpetajate motiveeritus ja rahulolu erinesid. Näiteks 26% õpilastest hindas oma huvi madalaks, samas 24% hindas huvi kõrgeks. Negatiivse poole pealt: 15% õpilastest hindas kõrgeks enda küünilisust, 15% ülekoormust ning 7% muretses tugevalt teiste hinnangute pärast. Et saada täielikumat pilti, leidsime analüüsi tulemusena neli eri motivatsiooniprofiiliga gruppi.

Kõige suurema grupi moodustasid väga motiveeritud õpilased, kellel on kõrge huvi ja tajutud võimekus, kes naudivad õppimist, ei väldi raskeid ülesandeid, ei muretse teiste hinnangute pärast ega tunne, et oleksid ülekoormatud. Vastuolulise motivatsiooniga õpilastel on kõrge tajutud võimekus, nad on matemaatikast keskmiselt huvitatud, ei muretse teiste hinnangute pärast, kuid tajuvad kooli ja õppimist mõttetuna. Keskmiselt motiveeritud õpilased on keskmiselt huvitatud, keskmiselt rahul ja keskmiselt ülekoormatud, nii õppimist soodustavad kui ka takistavad motivatsiooninäitajad on keskmised. Kõige väiksema grupi moodustasid vähemotiveeritud õpilased, kellel on madal huvi ja tajutud võimekus, kes ei naudi õppimist, väldivad raskeid ülesandeid, tunnetavad suurt ülekoormust ja mõttetust, kuid teiste hinnangute pärast muretsevad keskmiselt.

Motivatsioon ja rahulolu olid matemaatikateadmistega seotud vastavalt oodatule – kõik õppimist soodustavad tegurid seostusid matemaatika lõpueksami tulemustega positiivselt ja õppimist takistavad tegurid negatiivselt. Eriti tugevalt olid seotud usk enda toimetulekusse ja õpitulemused. Märkimisväärselt olid matemaatika tulemused seotud ka huviga ja sellega, kuivõrd õpilased raskete ülesannete lahendamisel pingutavad. Vähe- ja keskmiselt motiveeritud gruppide matemaatikaeksami tulemused olid kehvemad kui teistel gruppidel. Vastuolulise grupi tulemused olid omakorda kehvemad kui väga motiveeritud õpilastel.

Huvi ja tajutud võimekuse areng põhikoolis

Kuna osa põhikoolilõpetajate õpimotivatsiooni oli teadusprojektis „Lasteaiast kooli” (2006–2017) jälgitud kogu kooli­aja vältel, oli võimalik analüüsida ka motivatsiooni – huvi ja tajutud võimekuse – arengut. Sarnaselt teiste maadega langeb põhikoolis nii huvi matemaatika vastu kui ka tajutud võimekus. Langus toimub põhikooli keskel ning edasi näitajad stabiliseeruvad. Selline langus võib olla seotud üleminekuga ühest kooliastmest teise. Esimeses koolistmes õpetab kõiki aineid klassiõpetaja, kes tunneb oma õpilasi ja oskab paremini näha õpilase individuaalseid iseärasusi. Seevastu aineõpetaja näeb õpilast ainult oma tunnis, mistõttu ei pruugi ta leida kõiki võimalusi õpilase toetamiseks. Kolmandas kooliastmes on õpilased aineõpetusega juba harjunud ning ka õpetaja tunneb neid paremini. See tagab pinnase uuele huvi tekkimisele ja enesekindlusele.

1-32

Meid huvitas, kuidas on eri motivatsiooniprofiilidega gruppide matemaatikateadmised ja motivatsioon arenenud. Selgus, et juba kooli astudes olid vähe- ja keskmiselt motiveeritute grupi matemaatikateadmised kehvemad kui teisel kahel grupil. Selline vahe säilis kogu kooliaja. Eriti suured vahed olid keerukamate ülesannete lahendamisel, võrreldes drillitavate arvutustega. Huvi ja tajutud võimekus olid 2. klassis kõikides gruppides suhteliselt sarnased. Edasi langes vähemotiveeritud grupi motivatsioon kogu põhikooli vältel. Tajutud võimekus langes ka teistes gruppides kuni kuuenda klassini, kuid edasi kõrgelt motiveeritute ja vastuoluliste grupis tõusis. Vastuoluliste grupi huvis oli tugev langus 3. ja 6. klassi vahel.

Ka sellest analüüsist on näha, et enamik õpilasi on motiveeritud, mis omakorda toetab nende õppimist ja toimetulekut. Kuid on ka õpilasi, kelle probleemid on alguse saanud esimeses klassis matemaatikaraskuste näol, mis on viinud motivatsiooni ning rahulolu langusele. See näitab, et juba esimese klassi õpilaste matemaatikateadmistele tuleb väga suurt tähelepanu pöörata ning lapsi vajadusel individuaalselt edasi aidata. Nende kehvad teadmised mõjutavad õppimist ja rahulolu kooliga väga pikas ajaperspektiivis ja tugevalt. Õpilased ei huvitu valdkonnast, millest nad aru ei saa, negatiivne tagasiside süvendab aga mittehakkamasaamise tunnet. Samas – kuna kooli alguses on nad üldiselt huvilised, saab seda õpetamisel ära kasutada.

Et ära hoida sügavamat tajutud võimekuse ja huvi langust põhikooli lõpus, tuleb esmalt probleemi teadvustada. Üldiselt teatakse, et üleminek esimesest kooliastmest teise võib osale õpilastest valmistada raskusi. Pole aga teada, kas ja kuidas seda arvestatakse. Ilmselt peaksid aineõpetajad teises kooliastmes rohkem rakendama õpimotivatsiooni süvendavaid tegevusi, mis tagaksid matemaatikahuvi säilimise ja arengu.

1-33

Motivatsioon käesolevas ning PISA uuringus

PISA võrdlusuuringud on näidanud, et Eesti põhikooliõpilaste matemaatikateadmised on head, kuid neile pigem ei meeldi koolis käia. Leiti, et kuigi paljud õpilased peavad matemaatikat vajalikuks aineks, on vähem õpilasi sellest huvitatud ega arva pigem, et neile võiks see kunagi kasulik olla.

Meie uuring näitas, et enamik õpilasi on kas tugevalt või keskmiselt motiveeritud. Leidsime aga väiksema grupi õpilasi, kes ei ole üldse motiveeritud õppima ega ole kooliskäimisega rahul. Nende probleemid algavad kooli alguses raskustena matemaatikas, avaldudes hiljem huvi ja tajutud võimekuse languses. Põhikooli lõpus kaasneb vähene rahulolu õppimisega, ülekoormatuse tunne ning tüdimus. Raskuste kuhjumine on mõistetav, sest matemaatikateadmised on kumulatiivsed: et keerukamaid probleeme lahendada, on vaja elementaarseid oskusi ja teadmisi. See tähendab, et õpilastel, kellel on teadmistes lüngad, muutub õppimine järjest keerukamaks. Raskused aga kuhjuvad, ja sellele vastavalt ka kehvad õpitulemused ning halb enesetunne.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!