Õpetajad loodavad, et lubadus peab

18. nov. 2016 Reemo Voltri Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees - 2 kommentaari
Loodame, et selle valitsuse lubadused saavad ka tegudeks ning õpetajad saavad pühenduda õpetamisele, mitte streikimisele. Fotol õpetajate streik 7. märtsil 2012. Foto: Raivo Juurak

Loodame, et selle valitsuse lubadused saavad ka tegudeks ning õpetajad saavad pühenduda õpetamisele, mitte streikimisele. Fotol õpetajate streik 7. märtsil 2012. Foto: Raivo Juurak

 

Reemo Voltri: „Praegu on Eestis õpetajate järelkasvuga väga kurvad lood – noori õpetajaid napib ja ametikohale on konkurents väike, et mitte öelda olematu.”

Reemo Voltri: „Praegu on Eestis õpetajate järelkasvuga väga kurvad lood – noori õpetajaid napib ja ametikohale on konkurents väike, et mitte öelda olematu.”

Teisipäeval teatasid loodava valitsuskoalitsiooni erakondade esimehed, et moodustatav valitsus tõstab õpetajate töötasu 120%-ni Eesti keskmisest töötasust.

Nagu mäletame, on sama lubadusega meid juba peibutanud praegune valitsus, ning tegu on ka enamiku erakondade valimislubadusega. Paraku jäi see pelgalt lubaduseks, mis pani õpetajatele pähe juba streigimõtted, mille ettevalmistamisega õpetajate esindusorganisatsioon EHL oli sunnitud tegelema hakkama. Loodetavasti saame need nüüd peast pühkida.

Seda lubadust ja tungivat vajadust tuletas Eesti õpetajate esindusorganisatsioon EHL meelde ka oma pöördumises eelmisel nädalal koalitsiooniläbirääkijate poole. Kirjutasime oma pöördumises, et õpetajate töötasu probleem on väga oluline ja tuleb kiiresti lahendada. Kui loodav valitsus soovib, et eesti rahvas jääks kestma jätkuvalt eesrindlikult arenevas ning heal majanduslikul järjel olevas riigis, peab Eestis antav haridus püsima väga heal tasemel. Paraku on Eestis õpetajate järelkasvuga väga kurvad lood: noori õpetajaid napib ja ametikohale on konkurents väike, et mitte öelda olematu.

Nagu öeldud, on sama lubadust jaganud ka lahkuv valitsus, kuid paraku peame tõdema, et käesoleval aastal on õpetajate töötasu miinimum riigi keskmisest töötasust hoopis eemaldunud. Seda iseloomustav tabel olgu siinkohal ka ära toodud.

1-43

Selline miinimumtöötasu vähenemine võrreldes riigi keskmise palgaga teeb eriti muret rahvusvaheliste uuringute valguses. Näiteks toob hiljuti avaldatud „Education at a glance 2016” järjekordselt välja, et Eestis on praktiliselt kõige vanem õpetajaskond ning võrreldes teiste kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga on Eesti õpetajate palgad ühed väiksemad. Lisaks on väga väike meesõpetajate osakaal. Need kurvaks tegevad faktid on kõik väga selgelt seotud töötasuga. Ka näitas kevadel haridus- ja teadusministeeriumi tellitud ja TNS Emori läbi viidud uuring „Õpetajaameti kuvand ja atraktiivsus 2016”, et meie ühiskonnas saadakse küll aru õpetajaameti olulisusest, kuid erialaks seda siiski ei valita. Ka siin näeme otsest seost konkurentsivõimetu palgaga.

Kui lähtume antud lubadusest, et õpetajate keskmine töötasu peab tõusma 120%-ni riigi keskmisest (ehk õpetajate töötasu alammäär peab tõusma võrdseks riigi keskmise töötasuga), on vaja järgmistel aastatel oluliselt suuremat palgatõusu, kui oli 2016. aastal. Toon oma arvutuste tulemused, milline on vajalik palgatõus, et tagada lubatud töötasu aastaks 2019.

1-44

Lisaks üldhariduskoolide õpetajate töötasu problemaatikale juhtisime oma märgukirjas tähelepanu alus- ja huvihariduse jätkusuutlikkusele ja kvaliteedile ning nendes asutustes töötavate õpetajate töötingimustele. Meil on veel väga kõrgel tasemel alus- ja huviharidus. Kahjuks on nii alus- kui ka huvihariduse rahastamine, sellest tulenevalt ka vastavate õpetajate palgatase üle riigi väga erinev, mis ei motiveeri kõrgharidusega spetsialistidest alus- ja huvihariduse õpetajaid oma ametis püsima ega laste- ja kultuurilembelisi noori seda ametit valima. Peame andma endale aru, et just väga varajases nooruses luuakse edukale ja võimalusterohkele haridus- ja eluteele kõige olulisem alus. Seega tuleb teadvustada alus- ja huvihariduse probleeme ning leida lahendus nende kõrvaldamiseks, näiteks sarnaselt üldhariduskoolide õpetajatega riikliku miinimumtöötasu kehtestamise kaudu.

Viimase punktina tõime oma pöördumises välja tugispetsialistidega seotud mured, mis vähemalt lubaduste tasandil on pälvinud tulevase valitsuskoalitsiooni tähelepanu. Tänapäeval on ühelt poolt enesestmõistetav, et haridusasutustes peavad olema tugispetsialistid, kes aitavad ja toetavad nii õpilasi kui ka õpetajaid. Reaalsus on aga selline, et väga paljudes haridusasutustes neid pole. Peamine põhjus on rahastamises, sest tugispetsialistid on kohaliku omavalitsuse (KOV) rahastamisel ning KOV-ide võimekus, aga ka prioriteedid on paraku väga erinevad. Palusime oma kirjas leida loodaval valitsuskoalitsioonil toimiv lahendus, et kõik Eesti lapsed ja noored saaksid pädevat abi ja tuge õigel ajal, mille tagaks näiteks kogu riigis ühtlaselt tugev ja toimiv tugispetsialistide süsteem.

Et läbirääkijate teisipäevane lubadus ei jääks pelgalt lubaduseks, kavatseb Eesti õpetajate esindusorganisatsioon olla tihedas kontaktis valitsuse ja tulevase ministriga ning selleks, et meiega ikka arvestataks, on oluline, et iga õpetaja oleks EHL-i liige. Loodame, et selle valitsuse lubadused saavad tegudeks ning õpetajad saavad pühenduda õpetamisele, mitte streikimisele!


2 kommentaari teemale “Õpetajad loodavad, et lubadus peab”

  1. D1 ütleb:

    Häiriv on see, et õpetajate palgatõusust räägitakse liiga palju. Kümneid kordi enne kui see ükskord aset leiab. Ühiskonnale jääbki mulje, et nende palk tõuseb vähemalt 3-4 korda aasta jooksul. Mingil x põhjusel on see rakendatud korduvalt ka parteide reklaami-kampaaniatesse. Seda, et palk võib jõuda 1,2 eesti keskmiseni , tekitab umbusku. Õigemini mitte see vaid hoopis milline on ( kui on)palgavahendite eraldamise metoodika riigi poolt. Mida võetakse aluseks? Võib-olla õpetajate ametikohtade arv koolis, kus ühe a.koha kohta on arvestatud näitex 25 õpilast … vms. See ei ole vandenõuteooria. Naiivsus oleks arvata, et õpetaja võiks oma praeguse palga korrutada vähemalt 1,5 – ga, et saada 120% keskmisest. Tundub, et ka kohaliku omavalitsuse toetus on siia arvestatud, lubab ju uus valitsus KOV-idele lisarahastust koos lisaülesannetega! Arvatavasti kaob sellise rahastuspoliitika põhjal kindlaks määratud alampalk täiskoormuse ( ametikoha) põhjal. Kurb tõdeda aga enam ei usalda riiki. Liig palju tõmbetuult valitsuskoridorides rääkimata kaosest ministrite vahetusega.

  2. Luule ütleb:

    D1 heast kommentaarist: “Häiriv on see, et õpetajate palgatõusust räägitakse liiga palju. Kümneid kordi enne kui see ükskord aset leiab. Ühiskonnale jääbki mulje, et nende palk tõuseb vähemalt 3-4 korda aasta jooksul. Mingil x põhjusel on see rakendatud korduvalt ka parteide reklaami-kampaaniatesse. Seda, et palk võib jõuda 1,2 eesti keskmiseni , tekitab umbusku.”
    Üldise palgavaesuse olukorras häälestas selline õpetajate palgatõusu korduv promomine lapsevanemate ja ühiskonna muu kehvemas olukorras olevate inimeste vastasseisu ja mõjus ühiskonda lõhestavalt. Lisandusid mõned õpetajaid mitmetes “pattudes” süüdistavad artiklid ajakirjanduses ja tulemus ongi kahjuks selline, kus paljud endast lugupidavad pedagoogid leidsid teise tegevuse. Õpetajad on jäänud oma palgaga jalgu paljudele teistele elualadele, ei hakka siin neid loetlema, teadlikele inimestele niigi teada.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!