Pani mitmikrakendi adra ette

Eesti emakeeleõpetajate seltsi sügispäevad teemal „Pani mitmikrakendi keeleadra ette” toimusid 11. ja 12. novembril Tartus. Esimene päev möödus Eesti Rahva Muuseumis.

ERM mõjus inspireerivalt, haaravad olid ka töötoad, eriti põnev oli muuseumitund „Soome-ugri keeled ja meeled”, kus õpetajad meisterdasid soome-ugri motiividel ehteid ja peakatteid.

ERM-is anti ka Kristiina Ehinile üle emakeeleõpetuse sõbra tiitel, sest Ehini aus ning puudutav luule- ja proosakeel äratab lugejas helluse, empaatia, inspiratsiooni ja loomingulisuse. Kristiina Ehin on oma sõna jõuga õpilastesse külvanud loovuse väljakutset ja loomisindu, kirjutamiskunstis osalemise julgust. Tema mõtte- ja sõnateod lähevad korda nii eesti keele õppijaile kui ka õpetajaile.

Kristiina Ehinit puudutas emakeeleõpetuse sõbraks valimine väga ning teda on tabanud pärast uudise teatavaks saamist tõeline loomepalavik. Nii lugeski Ehin emakeeleõpetajatele ette oma värskemaid (mõni vaid paar päeva vana) proosalikke luuletusi keelest. Kõlama jäi mõte, et paljud peavad eesti keelt kahjuks ebamoodsaks keeleks ja mõne meelest eesti keeles ei saagi end väljendada nii hästi kui näiteks inglise keeles. Samas peaksime uhked olema kasvõi selle üle, et soome-ugri keeled kuuluvad maailma vanimate keelte hulka.

Ehini esinemine oli lummav, samas väga mõtlemapanev.

Kristiina Ehin auhinda vastu võtmas. Foto: Triin Toome-Hosman

Esimene päev lõppes Vanemuises. Laval oli Giorgio Madia ballett-farss „Don Juan”. Oktoobri lõpus esietendunud lavastuses oli värskust, kirge ja palju kõnekaid sümboleid. Üks ahhetus ei jõudnud veel lõppeda, kui vaatajat tabas juba järgmine üllatus. C. W. Glucki muusika ja Vanemuise balletitrupp hoidsid tunni ja neljakümne minuti jooksul publiku meeled erksad. Aplaus kestis kaua. Muljetamist jätkus nii riidehoidu kui ka õhtusesse kohvilauda.

Teine päev toimus Tartu ülikoolis. Päev algas keeleteemadel. HTM-i eesti keele nõunik Kadri Sõrmus rääkis uue õppekava mõjust praeguste üliõpilaste keeleoskusele. Lisaks tutvustas ta eesti keele e-riigieksamit. Õpetajatel oli võimalus esimest korda näha e-eksami prototüüpi. Monika Undo ja Anu Kell riigieksami töörühmast olid samuti eksamilainel. Ettekandes tõid nad esile, kui olulised on kirjandites näited. Head näited eeldavad aga laia silmaringi, suuremat lugemust ning kõikide aineõpetajate panustamist eesti keele eksamisse.

Andrus Org, kes on Tartu ülikooli lektor ja Herbert Masingu kooli õpetaja, tutvustas oma ettekandes kirjanduseolümpiaadi. Lisaks jagas Org palju praktilisi näpunäiteid, kuidas võiks teost analüüsida ning kuidas teoseid võrrelda.

Sügispäevadele pani ilusa punkti Loone Ots, kes muuhulgas on kirjutanud mitmeid näidendeid Eesti kultuuritegelastest. Enne jõule jõuab aga poelettidele 6‒10-aastastele mõeldud „Lugusid kuulsatest eestlastest”. Raamatu on illustreerinud kunstnik Marja-Liisa Plats. Ots tutvustas õpetajatele uut raamatut, mille võiks läbi lugeda iga eestlane, sest kuigi lood on kirja pandud lastepäraselt, on need tõeliselt haaravad. Ja Marja-Liisa Platsi illustratsioonid on imearmsad.

Sügispäevad pakkusid palju elamusi ja uut teavet ning pisut rikkamana lahkus sügispäevadelt iga õpetaja.

Traditsiooniks on saanud, et Triin Toome-Hosman võtab EES-i üritusi kokku luuleliselt. Nii ka seekord.

ERM

ERM – Emakeeleõpetaja Rõõmus Meel

on nakkav, eriti sügispäevade aegu.

Pisikud levivad silmast silma, näost näkku kohtumise teel.

Ravi õnneks puudub praegu.

ERM – Emakeeleõpetaja Rahutud Mõtted

kogunevad protestimarsi eel alma mater’is.

Osalejatel on e-vastane meel, ausad võtted –

domineerib e-ainetest vaba keel – käekirja kaudu mõtlemise viis.

ERM – Emakeeleõpetaja Rikkalikku Metoodikakogu

täiendavad komparativism ja surnud eestlased,

kelle lapsepõlv on meie tuleviku lugu,

kus tähtsad vähemalt 16 keelt ja võõrlased.

ERM – Emakeeleõpetaja Rõivastatud Muusikatajul

rebib riided hootine balletipalavik.

Topeltkoormuse saab silm ja naudingutes aju.

On laval paljas farss, aplausi pälvib igavik.

ERM – Emakeeleõpetaja Rahvuslik Mõõde

selgub muuseumi saalides – kirjandus on klaasvitriinis,

keelepuu projitseerib end seinale, regilaulul interaktiivne eelvaade.

E-eksami võti ja e-õpetaja on edaspidigi Petersonis, Kreutzwaldis ja Liivis.

TRIIN TOOME-HOSMAN