Põnev elu äärelinna koolis
Kaja Laanmäe
Mõni aasta tagasi jõudis meie kõnepruuki sõna MÕK (muutunud õppekäsitus). Enamiku jaoks oli see järjekordne moesõna, hariduse ümberkorraldus või pealepandud lisakohustus. Teemat tasapisi arendades hakkasime aga märkama muudatusi õpilastes, ümbritsevas koolikeskkonnas ja tekkis situatsioon, et enam vanamoodi edasi ei saagi. Tänapäeva lapsed on varasematest teadlikumad, uudishimulikumad, rahutumad, paljud vajavad enam tähelepanu nii tavaülesannetest arusaamisel kui ka oma võimete arendamisel.
IT ründab meie keskele ja annab tohutult võimalusi asju teisiti korraldada, kui me oma senises igapäevases koolielus harjunud oleme. Vahel on tõesti tunne, et kui sul ei ole nutiseadet, sa ei kasuta Facebooki, ei tea, mis on äpp, siis kobad pimeduses ja tunned ennast koopaelanikuna säravate tähtede hulgas. Kindlasti ei poolda ma seda suunda, et kogu meie omavaheline suhtlus, kirjavahetus, joonistamine ja viilimine-saagimine muutuks e-kirjadeks ja 3D-printerite tööks. Kui suhtume uuendustesse mõistlikult, aga samas käime ajaga kaasas, kui leiame aega ka nn vanamoodsaks suhtlemiseks, võime eeldada, et ka meie õpilased oskavad loetavalt paberile kirjutada ja tunnevad ära lihtsamad tööriistad.
Merivälja koolis on uus õppekäsitus juba teist aastat oma koha leidnud. Ja kui lapsevanem küsib direktorilt: „Mis teil seal koolis toimub, laps ei taha koolist puududa, et vanematega soojamaa reisile minna?”, õpetajalt küsitakse: „Kuidas te küll jõuate?” või „Mis mõttes me täna katseid või uuringuid ei tee?”, siis on see motivaator, mis paneb silmad särama kõigil, kes selle kooliga vähegi seotud on. Ja eks kõige parem reklaam olegi ju see, mis liigub suhtlusringkondades. Ikka on tore kuulda, kuidas sinu kooli nime isegi Eesti teises otsas teatakse, mitte ainult Tallinna teises linnaosas. Meie kooli õpilaste arv on viimasel kahel aastal kasvanud ligi 150 võrra ja mitte kõigi elukoht ei ole kõrvaltänavas ehk siis kooli lähedal.
Mõned lapsevanemad arvavad, et tema lapsele võimaldavad parimat haridust ainult erakoolid, kus on väikesed klassid, materiaalselt motiveeritud õpetajad ja kõrged õppemaksud, aga praegu on head ja lapsi köitvat haridust võimalik anda igas koolis. Mitte ükski õppekava ega linna või riigi korraldus ei keela koolil oma näo ja õppemeetodite leidmist ega personali motiveerimist!
Raha on alati vähe ja ka meie tahame, et Merivälja kooli õpetajate töötasu oleks väärt seda, mida nad iga päev teevad, aga on veel palju asju, mis loevad. Meie õpetajad peavad selleks toredat kooliperet ja häid omavahelisi suhteid, laste tahet iga päev kooli tulla, head mikrokliimat õpetajate toas jne – vt lauseid eespool. Väga oluliseks peetakse just seda, et õpetaja saab oma tegevust planeerida vastavalt oma oskustele ja laste võimetele, mitte ei pea rangelt järgima etteantud õppekorraldust, tunniplaani ega juhtkonna kurja näpuviibutust.
Heade tulemusteni on meie kooli viinud õpetajate pidev koostöö nii lennupõhiselt kui ka aineid lõimides. Koos kavandatakse õppeaastat, veerandit või nädalat, sest nii on tulemused mitmekesisemad ja keegi ei pea üksi jalgratast leiutama. Oma ühistest tegevustest räägitakse iga veerandi lõpus ja need pannakse kirja kooli siselisti kõigile uurimiseks, et järgmistel õpetajatel oleks, millest soovi korral eeskuju võtta. Alates 2015/2016. õppeaastast kasvame 6-klassilisest koolist põhikooliks ja kolmanda kooliastme lisandumisel hakkasime kujundama kooli õppekava rõhuasetusega loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonnale. Õppemeetodite valikul eelistame uurimisõpet, algkoolis üldõpetust ja põhikoolis õppeainete lõimingut.
Esimese kooliastme klassitundide süsteem on väga hästi tööle hakanud. Õpetaja saab oma tööd korraldada vastavalt sellele, kui palju mingi teema aega vajab, ega pea muretsema sellepärast, et järgmine tund on eesti keele asemel hoopis matemaatika. Võib juhtuda, et mõnikord loodusõpetusest kaugemale ei jõutagi. Ainete lõimimine annab võimaluse mõnd teemat hoopis huvitavamalt ja meeldejäävamalt lahti seletada. Väga põnev on ajaloo- ja kunstiõpetajate koostöö – piki koridore on märgitud ajateljed, mis aitavad kiviajast edasi liikuda, hämaramates koridorides on seintele kleebitud koopamaalingud jms. Vanemate klasside korraldatud koduloonäitused selgitavad noorematele Eesti ajalugu juba enne selle aine õppekavasse jõudmist.
Enam ei toimu lihtsalt väljasõite puude ja põõsaste uurimiseks, vaid pannakse käed külge arheoloogilistel kaevamistel ja peetakse tehnoloogiatunnis valmistatud nuiadega lahingut Iru linnuses.
Oleme seisukohal, et head põhikooliharidust saab anda ka väljaspool kesklinna. Kuuldes iga päev, kuidas maailm meie ümber muutub ja meil ei jätku insenere, matemaatikuid ja üldse inimesi, kes pühenduksid tehnika arendamisele, oleme meie oma suunaks võtnud STEM-i (teadus, tehnoloogia, inseneriteadus ja matemaatika). See ei tähenda sugugi, et meie lapsed ei kandideeriks parimate hulgas laulupeole, heade sportlike tulemustega suurvõistlustele või ei propageeriks keskkonnateadlikke eluviise. Palju on siiski tehnilist laadi tegevust. Oleme ühinenud SA Eesti Teadusagentuuri teadus- ja tehnoloogiapaktiga, võtnud edukalt osa teaduse populariseerimise projektikonkursist, 8. klassi õpilane Markus juhendab juba teist aastat programmeerimisringi, suur tung on robootikaringidesse.
Tänu tihedale koostööle teadusagentuuriga toimusid septembris järjekordse Teadlaste Öö raames põnevad katsed ja kohtumised teadlastega, praegu käib ettevalmistus Goldbergi masinate võistluseks. Tänu kontaktidele Hollandi kooliga on meie õpilased partneritena kutsutud programmi, mis viiakse läbi Noordwijkis ESTEC-i (European Space Research and Technology Centre) keskuses. Vanemad õpilased tegelevad autoasjandusega, nooremad huvitava matemaatikaga. Väljaarendamisel on taibukate kooli kontseptsioon, mis võimaldaks matemaatikast rohkem huvitatutel ainega süvendatult tegeleda.
Aga olgu õppetund nii huvitav kui tahes, lapsed vajavad siiski ka liikumist ja värsket õhku, et aju uutele väljakutsetele avatud hoida. Enamik Merivälja kooli lapsi käib koolis jalgsi, tõuke- või jalgrattaga. Ilusa ilmaga on rattaid kooli juures ca 220. Korraldame autovabasid nädalaid ja koostöös lapsevanematega sõidab siis hommikuti kooli ette vaid mõni üksik auto. Kõik vahetunnid peavad õpilased veetma õues. See on sageli raske ülesanne, sest palju mugavam on klassinurgas aega veeta, aga teeme selgitustööd iga päev ja ilusate ilmadega väga tulemuslikult.
Sellest sügisest on õuealal lisaks eelmistel aastatel muretsetud ronimisvahenditele ning jõupinkidele ka põnev seiklusrada. Lisaks osaleme MTÜ Eesti Rohelised Koolihoovid algatuses „Lapsed koolihoovi liikuma ja õppima”, mis on loodud kingitusena Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Osaleme Tallinna linnavalitsuse pilootprojektis „Sport kooli 2016/2017”, mis pakub esimeste klasside õpilastele neli korda nädalas võimaluse tutvuda eri spordialadega.
Siit järeldus: ka äärelinna munitsipaalkool saab vastata era-, eliit- või „õnneliku kooli” kriteeriumitele.