Shanghai koolilastel on tamp taga

11. nov. 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit
Eesti delegatsioon Shanghai gümnaasiumis. Fotod: Merike Kaste

Eesti delegatsioon Shanghai gümnaasiumis. Fotod: Merike Kaste

 

Uurides PISA testide tipus oleva Shanghai koolisüsteemi edu tagamaid, kogesid Eesti haridusjuhid, et noorte aeg kulub valdavalt õppimisele. Kui kümnetunnine koolipäev läbi, minnakse tasulisse afterschool’i. Hobideks on aega vaid koolivaheajal.

27 miljoni elanikuga Shanghai hariduseluga tutvust tegemas käis Eesti koolirahvas Tallinna ülikooli Konfutsiuse instituudi vahendusel juba kolmandat korda. Õppevisiitidele on kutsutud eeskätt koole, kus hiina keelt õpetatakse või plaanitakse seda teha, samuti haridusametnikke.

17.–30. oktoobrini väldanud külaskäigul tutvusid meie kooliinimesed Shanghai üldharidus- ja kutsekoolidega, väisasid haridusametit ja kohtusid Hiinas õppivate eesti tudengitega.

Konkurents on väga tugev, tähtis on saada teistest paremaks, seepärast on lastel kogu aeg tamp taga,” vahendas oma muljeid Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktor Merike Kaste.

Gümnaasiumis on kümme tundi päevas, koolipäev kestab peaaegu kella neljani. Õpitakse vaid 8–9 ainet. Klassis on ligi poolsada õpilast ja kõik kuulavad hoolega õpetaja juttu. Võõrkeeli on õppekavas vaid üks – inglise.

Koolid kuuluvad riigile ja riik rahastab ning varustab neid korralikult õppevahenditega. iPade tundides välja ei jagata, kuid õpetajate sõnul on neilgi probleem sellega, et lapsed käivad telefonidega koolis ja vahetunnis on ninapidi nutiseadmes.

Koolid on ümbritsetud kõrge aiaga, väravast võõrad sisse ei pääse. Koolikohustusega probleeme pole. Igal koolil on oma vorm – harjumatu oli näha, et ülikondade-seelikute asemel kantakse hoopis dresse. Need istuvad hästi selga, ülekaalulisi lapsi praktiliselt polegi.

Tasulist lisaväärtust

Pärast kooli viivad vanemad lapsed tasulisse afterschool’i – järeleaitamiskooli, et tihedas konkurentsis lisaväärtust anda. Sealt tulles ootavad paljusid lapsi veel täiendavad konsultatsioonitunnid.

Mõtlesime, et lapsed väsivad ära, kui kolm korda sama asja kedratakse, aga nad on ikka väga pühendunud,” rääkis Kaste. „Tõenäoliselt see lõputu drill ja testimine annabki PISA testis tulemusi. Need ülesanded on ju sellised, et kui piisavalt palju teha, tekivad teatud oskused. Meie võõrustajad väitsid aga, et lapsed lahendavad hästi ka praktilisi ja probleemülesandeid. Tänaval inglise keele väga häid oskajaid siiski ei kohta.”

Enamikus peredes on vaid üks laps, keda poputab terve suguvõsa. Eriti tähtis roll on vanavanematel: naised saavad juba 50-aastaselt pensionile ja neil on seetõttu aega lapselapse arendamisele pühenduda.

Kooli ja kodu koostöö on väga tähtis, õpetajaid väärtustatakse, kuid koolile esitatakse ka nõudmisi.

Olime šokeeritud, et õpetaja kontrollib igaühe kodutööd, annab allkirja, et on üle vaadanud. Kodus annavad vanemad omakorda allkirja. Kogu aeg kontrollitakse. See vihjab karmile drillipoliitikale,” kirjeldas Kaste.

Suur tähtsus on õpetajate koostööl. Iga nädal saavad Shanghai õpetajad sama aine õpetajatega kokku, arutavad metoodika- ja teisi küsimusi.

Koormus on kaksteist tundi nädalas, aga sellele lisandub veel tööülesandeid, ka mahajääjate aitamist.

Koolis olid massaažitoolid, kus õpetajad said lõõgastuda, ja nukud, keda saab poksida,” muigas Kaste.

Palganumbritest ei räägitud, aga niipalju öeldi küll, et õpetaja on keskklassi esindaja ja tuleb hästi toime.

Ideoloogia on koolides mõistagi tähtsal kohal. Direktori kabinetis on riigi- ja ka parteilipp. „Tundus, et ametlikud slaidid, mida meile hariduselu kohta näidati, oli keegi üle vaadanud ja kontrollinud,” täheldas Kaste. Esinejad ei tahtnud teemadest eriti kõrvale kalduda. Õpetajatega peeti küll ka individuaalseid vestlusi, aga kõrval oli kogu aeg keegi kuulamas.

Mõtlesime, et enne olgu PISA koht kehvem, aga meie lastel on võimalik tegelda peale õppimise ka teiste asjadega ja elus muudki näha,” lausus Kaste. „Samas pani nähtu juurdlema selle üle, et võib-olla oleme meie õpilasekesksuse ja suure toetamisega liiale läinud. Mingisugune piir peab olema. Sama lugu on reeglitega. Nendel on reegleid väga palju, aga meil on suurem osa nõudmisi ära kadunud.”

Ka õpetajailt nõutakse Hiinas kõvasti rohkem kui meil. Klassil peavad tulemused olema. Kui pole, võib õpetaja töö kaotada.

Meie õpetajal ei pea olema tulemusi, küll aga oodatakse neid koolilt. Siin on suur lahkheli. Võib-olla oleks vaja panna meilgi rohkem õpetajat ja samal ajal ka õpilast ja kodu vastutama,” sõnas Kaste.

Kaste loodab, et järgmisel aastal õnnestub ka Petersoni gümnaasiumis hiina keelt valikainena õpetama hakata. Üritati juba sellest sügisest, aga huvilisi oli ainult kolm. Ehk aitavad direktori reisimuljed huvilisi värvata.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!