Tallinna koolivõrgureform on edukalt käima läinud

17. nov. 2016 - Kommenteeri artiklit

Tallinna koolivõrgu korrastamise pilootprojektiks oli käesoleval sügisel Tallinna Sikupilli keskkooli ja Kadrioru saksa gümnaasiumi liitmine, mis võimaldas muuta kooli päevakava ja hakata juurutama muutunud õpikäsitust. Muutunud õpikäsitus (MÕK) tähendab, et õpitakse kõikjal, mitte ainult koolimajas. Pilootprojekt käivitus edukalt ning õpilased ja õpetajad kohanesid esimese õppeperioodi jooksul olukorraga hästi.

„Alustasime sellest õppeaastast Tallinna koolivõrgu korrastamisega, sest linna mitmes piirkonnas on kodu lähedal asuvaid õppekohti liiga vähe, samas kui osa koolihooneid on seoses õpilaste lahkumisega jäänud tegutsevate koolide jaoks liiga suureks,” ütles Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. „Koolide ümberkorraldusega kaasneb muutunud õpikäsituse rakendamine. Õppemeetodid muutuvad järjest kaasaegsemaks, suurt rõhku pannakse õppimisele väljaspool koolimaja. Kadrioru saksa gümnaasiumi liitumine Tallinna Sikupilli keskkooliga, kus õpilaste arv oli aastaid languses, kulges sujuvalt ning õppetöö ühe kooliperena kahes eraldi majas toimib ladusalt.”

„Alates septembrist, pärast liitumist Tallinna Sikupilli keskkooliga õpivad Kadrioru saksa gümnaasiumi õpilased kahes majas – noorem ja vanem kooliaste eraldi,” rääkis Kadrioru saksa gümnaasiumi direktor Imbi Viisma. „Korraldasime õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate hulgas majade nimekonkursi – Kadrioru maja sai nimeks Oru maja, kus nüüd õpivad vanema kooliastme õpilased, ning endine Sikupilli koolihoone on ristitud Mäe majaks, kus õpib noorem kooliaste. Seoses koolide liitmisega on juba palju ära tehtud: kahe maja vahel toimib korralik bussiühendus, ruumi on oluliselt rohkem, kõik õpilased saavad koolis käia ühes vahetuses, aktiviseerunud on huviringide töö,” rääkis Imbi Viisma.

„Soovime muuta arusaama, et õppimine toimub vaid kooliõpikust ja klassiruumis – muutunud õpikäsitus ehk MÕK tähendab ka seda, et Me Õpime Kõikjal. Vajalikke teadmisi saab õpetaja juhendamisel omandada igal pool ‒ muuseumides, kontsertidel, näitustel, looduses käies,” rääkis Imbi Viisma. „KSG eesmärk on olla n-ö roheline kool – paneme suurt rõhku keskkonnasõbralikkusele ja -haridusele. Alates sellest õppeaastast on kõigil Mäe maja lastel koolipäeva jooksul üks pikk vahetund, kus viibitakse õues. Planeerime Mäe maja õueala ümberkujundamist, et muuta koolihoov mõnusaks õppimise alaks ehk õpihooviks. Samamoodi on lapsevanemate eestvõtmisel tehtud selgeks kriitilised kohad, et muuta koolihoone ja selle ümbrus turvalisemaks.”

Tallinna haridusamet korraldab käesoleva ja järgmise aasta jooksul olulisel määral ringi tänast koolivõrku, mille eesmärk on luua kesklinna piirkonda täiendavalt 300 põhikoolikohta, et kesklinnas ja Põhja-Tallinnas saaks võimalikult palju lapsi minna kodulähedasse kooli. Vana-Kalamaja kooli hoone renoveeritakse Gustav Adolfi gümnaasiumi 1.‒6. klassi hooneks. Endisesse Merekalda kooli hoonesse Lasnamäel tuleb Tallinna Linnamäe vene lütseumi gümnaasiumi õppehoone.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!