Tartu koolilapsed käisid Nizzas prantsuse keelt õppimas

29. nov. 2016 Marii Kangur Tallinna Descartes'i kooli kommunikatsioonispetsialist - 1 Kommentaar
Tartu Descartes'i kooli õpilased Monacos. Foto: erakogu

Tartu Descartes’i kooli õpilased Monacos. Foto: erakogu

Tartu Descartes’i kooli prantsuse keele õpetaja Lilia Miilaste viis oktoobris 24 õpilast Prantsusmaale Nizzasse, et pakkuda noortele võimalust õppida keelt ja kultuuri tundma ise selle sees olles.

Miilaste leidis Actilangue-nimelise kõrgema keeltekooli mõni aasta tagasi ja on nüüdseks Nizzas veetnud kolm juulikuud. „Kohe kui esimest korda sinna minnes lennukist maha astusin ja seda õhku sisse hingasin, sain aru, et Nizza on nii väga minu koht!” rääkis Miilaste.

Oktoobris esimest korda Prantsusmaal käinud õpilased on samuti vaimustuses. Margaret Žoržoliani sõnul meeldis Nizza kõigile nii väga, et kuigi elukoht oli koolist ja kesklinnast kaugel, kanti korraga kaasas kogu päeva asju, et mitte raisata aega edasi-tagasi sõitmisele.

Maribel Treiman nimetas Nizzat imeliseks linnaks. „Mind üllatas Nizza elanike lahkus ja viisakus ning selle linna ilu. Vahemeres ujuda oli väga mõnus,” jutustas Treiman ja lisas, et kui alguses valmistas raskusi prantsuse keele mõistmine ja selle kõnelemine, siis nädala lõpus muutus prantsuse keelest arusaamine palju kergemaks.

Miilaste märkis, et reisi viimasel ekskursioonil Henri Matisse’i muuseumisse oli lastel giidi jutu tõlkimist juba märkimisväärselt vähe vaja. „Prantsuse keel oli nende ümber hommikust õhtuni, peredes elades, poes käies ja tänaval. Lisaks võtavad noored ruttu külge,” nimetas ta eduka keelekümbluse põhjuseid.

Vastavalt soovidele kohandatud programm

Kui õpetaja ise on keeltekoolis käinud kuu aja kaupa, siis õpilased läbisid ühe nädala pikkuse juuniorprogrammi. Hommikul kella kaheksast kuni keskpäevani toimusid koolis tunnid – kaks tundi grammatikat ja kaks tundi vestlemist. Esimesel koolipäeval tegid õpilased keeletesti, mille alusel nad kahte gruppi jagati.

Kaasas olnud prantsuse keele õpetaja Signe Annsoo rääkis, et töövihikud tekstide ja harjutustega valmistati spetsiaalselt neile vastavalt soovitud vestlusteemadele ja grammatikapunktidele, mis eestlased eelnevalt keeltekooli saatsid.

Enim avaldasid aga nii Annsoole kui ka õpilastele muljet kohalike õpetajate sarm, pühendumus ja aastatepikkune töökogemus. „Õpilased olid esimesest tunnist alates vaimustuses. Õpetajad suutsid hetkega hajutada laste esialgse kartuse ja vaba ning inspireerivat töökeskkonda luues panid lapsed rõõmuga prantsuse keelt kasutama,” ütles Annsoo.

Paar õhtut tundi olid mõeldud kodutöödeks. Nädalane kursus lõppes kokkuvõttega ja õpilased said kursuse lõppedes oma õpitulemustele vastavalt A2- või B1-keeletaseme tunnistuse.

Aktiivne keeleõpe hommikust õhtuni

Keeltekoolis veedetud tunnid ja õhtused kodutööd olid aga vaid osa keeleõppest. Esiteks elasid õpilased kahe- ja kolmekaupa peredes, kus said lisaks keelele tuttavaks ka prantslaste kultuuriliste eripäradega. „Õhtust süüakse ikka päris hilja ja algul ei saanud täpselt aru, kuidas ilma dušikardinata pesemas käia,” meenutas Miilaste naerdes.

Teiseks tutvuti linna ja ümbruskonna kultuuriväärtuste ja ajalooga. „Pärastlõunati toimusid huvitavad ja arendavad ekskursioonid. Kohalik giid-keeleõpetaja tutvustas linna ajalugu, tegime väljasõidu Monacosse, imetlesime Monte Carlo ehitisi ja parke, tutvusime põhjalikult okeanoloogia muuseumiga, külastasime Rooma-aegseid linnavaremeid ja frantsiskaani kloostrit,” jutustas Annsoo.

Iga päev jäi õpilastele paar-kolm tundi iseseisvaks avastamiseks ja kas või rannamõnude nautimiseks. „Puhkus, kultuurikogemus, keelekümblus – kõik koos! Nii on kõige mõnusam,” rõõmustas Miilaste.

Kaks keskkooliõpilast kasutasid Prantsusmaal viibimist oma uurimistöö läbiviimiseks. Kuna teemaks oli prantsuse stereotüübid, küsitlesid nad nii kohalikke kui ka sisserännanuid.

Oktoobrikuine traditsioon

Annsoo võttis nädala kokku kui väga tiheda, tööka ja tulemusrikka. „Õpilaste vaimustus kajastus koheselt suhtlusmeedias levivate piltide ja kommentaaride näol, kuid usun, et selle väljasõidu mõju annab veel pikalt tunda,” kinnitas ta.

Kaasas olnud lapsevanema Maarja Merioja sõnul näitas reis, et noored on tublid ja asjalikud ning saavad võõras linnas ja keelekeskkonnas iseseisvalt hakkama küll. „Lapsed on nüüd nii paljude elamuste võrra rikkamad. Kui järgmisel päeval on kaheksa tundi ja seitsmes neist on õppida, aitab helesinine mälestus kaunist Nizzast pimeda sügise üle elada,” ütles Merioja.

Õpetaja Lilia Miilaste avaldas lootust, et Prantsusmaa keeleõppenädal saab tulevikus õpilastele traditsiooniliseks oktoobrikuise vaheaja veetmise võimaluseks. „4.–6. klassidele teen suvel laagrit, aga suurematele on ju ka midagi vaja,” ütles ta ja lisas, et miks mitte korraldada laagrit niivõrd inspireerivas keskkonnas.

24 õpilase seas oli ka Tartu Descartes’i kooli vilistlasi, kes jätkavad kooliteed Tartu gümnaasiumites. Kaasas olid ka kaks lapsevanemat.