Teeme nii, sest nii on alati tehtud …

18. nov. 2016 Vello Kukk TTÜ professor - 10 kommentaari
Vello Kukk

Vello Kukk

Kuulsin raadiost, et Soome loobub õppeainetest ja läheb üle teemaõppele. See on valus hoop neile, kelle arvates kool peab jääma selliseks, nagu ta on alati olnud. Erakordselt levinud põhimõte – teeme nii, sest nii on alati tehtud – on ikka kaasa toonud palju dramaatilisi sündmusi.

Seoses Soome plaaniga kaotada aastaks 2020 koolis õppeained tahan väita, et Eesti oleks võinud seda teha juba aastaks 2018, kui vaid oleks olnud soovi ja vähestki ettenägelikkust. Küsimus ei ole selles, et meie õpetajad ei oleks piisavalt nüüdisaegsed (kuigi kohati ka seda), vaid selles, et nad on sunnitud tegema oma tööd just nii, nagu seda on alati tehtud. Selle asemel et küsida, mida on tarvis haridussüsteemis 21. sajandisse jõudmiseks ette võtta, tegeldakse õppekavade, palga ja palju muuga. Loomulikult teevad meie kõige entusiastlikumad õpetajad imesid, kuid kogu süsteem töötab ikka põhimõttel, et nii on alati tehtud.

See, mitu õpilast on klassis, mitu tundi päevas peab koolis istuma jmt, on tegelikult sekundaarne. Kuid on meil muutunud primaarseks. Tagajärg on suur õpetajate puudus. Julgen küll väita, et õpetajaid on vähe sellepärast, et koolis õpetatakse nii nagu alati. Õpetajaid jätkuks küllaga, kui vaid õppimine muutuks tänapäevaseks.

Täna on kooli mõte ikka veel selles, et toimuvad tunnid, kus õpetaja võtab klassi ees seistes materjali läbi. Sama ülikoolis: õppejõud peavad loenguid ja kindlatel perioodidel korraldavad eksameid. Mõlemal juhul on oluline, et õpilased läbiks aine ega kukuks välja. Paraku nad kukuvad.

Kuna eesmärk on vähendada väljakukkumist, siis väljalanguse protsent enam väga ei kasvagi. Kuid nüüd on uus asi, mille pärast hädaldatakse, ja see on õpilaste aina viletsamaks muutuvad oskused. Teiste sõnadega: õpilased välja ei lange, kuid ei tea ka midagi. Nende tegelikust suutlikkusest ei tea me enam midagi. Nad ise ka ei tea, võivad ainult oletada.

Pea kümme aastat tagasi toimus Eestis aktsioon „Haridus 2018”. Selle käigus esitati deklaratsioon, mis on internetis püsinud rohkem kui kaheksa aastat. Tollane reaktsioon deklaratsioonile oli ühene: „Nii pole kunagi tehtud! See pole võimalik!”

Originaaltekst (http://193.40.240.71/ISC/Present/EDU2018.pdf) muutmata kujul on siin.

EDU2018

(ulme)

24. juuni 2009 (täiendatud 21. augustil 2009)

  1. Inimese käsutuses on tema isiklik hariduskaart, mida ta saab alati uurida ning teha selgeks, millised tema teadmised-oskused parajasti on. (Tervisekaart on juba ammu tavaline.) Arvata on, et hariduskaart on kolmemõõtmeline.
  2. Kui on (tekib) vajadus oma oskusi-teadmisi täiendada, on inimesel võimalik kohe oma hariduskaardi põhjal selgitada, kus ja kuidas seda teha saab. Enamikul juhtudel piisab õppekeskkonnaga suhtlemisest, kuid vajadusel saab tellida (osta) ka suhtlust (õpetajatega), praktilisi tegevusi vmt.
  3. Tempelharidus on taandunud. Kes on eilses päevas väga kinni, need saavad templeid (tunnistusi) vastavalt soovile autoriseeritud organitelt siiski tellida (osta). Samas on templite ostjaid väga vähe järele jäänud.
  4. Hariduses kehtivate jäikade raamide purustamine, mis algas 2010. aasta paiku, on lõpule viidud. See on kõik käinud läbi valu ja vaeva. Aga muutused on siiski enam-vähem läbitud ning saavutatud olukord, kus haridussüsteem ei ole enam ühiskonna edenemise pidur.
  5. Eesti on kaetud lairibavõrguga, millele annab põhikoormuse õppimine, ületades kindlalt lihtsat meelelahutust.
  6. Üleilmne ühtne haridusruum, millest on juba üle kümne aasta räägitud, edeneb endiselt väga visalt, sest vastuseis on väga tugev.
  7. Põhiline õppeaine koolis on alates esimesest kuni viimase klassini (kui õppeained on üldse alles) tehnoloogia.

Head uutmist!


10 kommentaari teemale “Teeme nii, sest nii on alati tehtud …”

  1. lihtmaalane ütleb:

    Väga huvitav ja minu arvates vajalik teema. Ma ei suutnud koolis kuidagi aru saada,miks õpetatakse ajalugu, maateadust ja loodusõpetust eraldi Nad on omavahel ju nii seotud. Ka keeleõpetus ei oleks samas võõras ja religiooniõpetus. Võib olla oli sellisel metoodikal mingi varjatud mõte???Loodan küll, et praegu on õpetamine huvitavamalt korraldatud.

  2. D1 ütleb:

    … et nad on sunnitud tegema oma tööd just nii, nagu seda on alati tehtud… 50 % on teil õigus hr Vello Kukk. 50 % olgu klassikalist tööd kasutades ka kriiti ja tahvlit – see on terminite, seoste, arvutus- ja mõtlemisoskuse ja elementaarsete faktiteadmiste omandamine. Teine 50 % on kõige selle süntees eesmärgiga luua õpitust tervik. See on paras raketiteadus mille stardiplatvormiks on seosed kus üks teadmine-oskus täiendab teist, see omakorda jälle teist… Siin kriidist-tahvlist ei aita. Vaid õpetaja, mentor ( kes iganes) kelle paremal käel on tänapäevased IT vahendid ja vasakul käel tugev psühholoogilis-metoodiline- motiveeriv õpetamiseks vajalik pagas + tahe.
    Aga EDU 2018. – lõpeb sooviga “head uutmist”. Nii kõrgelennulise uutmistuhina saatus sarnaneb omaaegse naaberriigi juhi uutmispoliitikaga mis lõppes 🙁

  3. Peep Leppik ütleb:

    Kolleegid!

    Suur eksitus tänapäeva maailmas on see, et peame end oma EELKÄIJATEST TARGEMAKS (arvan, et pigem on käivitunud vastupidine protsess… hm!). Küsides õpetajatelt oma harvadel loengutel, mida nad teavad näiteks REFORMPEDAGOOGIKAST, saan vastuseks küsivad pilgud… Tegelikult on viimase enam kui SAJA aasta jooksul (alates 19.saj. lõpust) koolis (didaktikas) proovitud läbi kõik – !? Seepärast muigavadki elu näinud inimesed tänaste nn uute õpikäsitluste üle.

    Ka ainete integreeritud õpetamise mõte pole uus. NB! – ca 25 aastat tagasi räägiti sellest isegi Eestis, kuid asi vajus ära, sest nappis vastava ETTEVALMISTUSEGA ÕPETAJAID (nüüd on asi hoopis hull!). Ja muidugi ei tohi unustada, et üldhariduskool peab looma teatud FAKTIDE KOGUMIGA MÄLUS maailmapildi (faktide kasutamise oskusega – MÕTLEMINE!)
    Kahjuks-õnneks pole nn moodsad võtted seda siiani kindlustanud…

  4. Luule ütleb:

    Seirasin Lihtmaalase ja D1 kommentaare ning ei saanud lahti kiusatusest ka arvata. Esiteks, ehk seoks ühte punti usuõpetuse, maateaduse ja loodusõpetuse, oleks küllaga, millega tegelda ja mida õpetada kaasaja tehnoloogiat kasutades. See oleks üksiti nagu REFORMPEDAGOOGIKA, miks mitte?
    Teiseks. Õpetaja võiks olla haritud, nagu JULKJÜRI “Kevadest”. Laia profiiliga ja ikka põnev mees, integreeritud, mentor.
    Nõustudes ka Peep Leppiku arvamusega. Ehk peakski õppust võtma kooliõpetaja ameti kõrval kirikuõpetatest, keda rahvas nimetabki lihtsalt õpetajaks. Seal ristitakse, koolitatakse, noomitakse, õpetatakse ja kasutatakse kõiki meetodeid. Ainuke vahe, et nendel vaid üks õppeaine -kristlik eluõpetus.
    Aga, palun mind mitte sildistada, olen loodusteadusliku maailmavaate saanud. Muidugi, võite ka kustutada, ei juhtu midagi.

  5. Valgustaja ütleb:

    Artikli kirjutaja ei tea vist isegi seda, et meil on väga palju õpetajaid töötud või töötavad väga väikese koormusega (palgaga).Koolisüsteem on korrastamata. Väikeses riigis ei tohiks olla sellist segadust koolipidajate, rahastamise ja õppematerjalide osas.Alustaks vahest sellest, et iga kool oleks oma eelarvega,kooli juhtimise eest vastutaks võimekas direktor koos oma õpetajaskonnaga.Erakondlikud ja intrigantide punutud mängud jäägu koolidest väljapoole.

  6. anu ütleb:

    Kui tunnis ise rääkida ja selgitada, siis veel kuulavad. Kui anda töö internetis või midagi, mis loomingulisust nõuab, siis tehakse absoluutne miinimum ja ülejäänud aja tegeletakse internetis lollustega. Enamus lapsi ei oleks võimelised iseseisvalt tegema ühtegi liigutust. Kuigi tegelikult ideaalis võiks see ju nii olla, et ise õpivad. Reaalsus on ju see, et lapsed jäävad iga aastaga saamatumaks ning rumalamaks. Sama on ka Soomes. Vaielda eriti pole mõtet ning need uued muudatused ja korraldused teevad asja veelgi hullemaks.

  7. D1 ütleb:

    To Anu:
    Teab nüüd, kas lapsed just rumalamaks ja saamatumaks jäävad, pigem on tegu pealiskaudsusega. Veeb on piiritu nagu universum, lisaks on palju kaunilt plinkivalt tühja infot ja muud jura. Surfates saad killu siit ja killu sealt mis kujundabki miraaži petlikust teadmiste omamisest. Oskab paljude asjade kohta 1 sõna kaasa öelda… aga see on kõik. Seega A ja B tuleb selgeks teha kasvõi tahvli-kriidi tasandil, siis edasi veebiinfo maailma.

  8. Peep Leppik ütleb:

    Arvuti taga…

    käivituvad teaduste doktoril ja lapsel TÄIESTI ERINEVAD PSÜÜHILISED PROTSESSID… Seda mõistavad normaalsed inimesed (õnneks ka siinsed kommenteerijad), kuid mitte meie hiiglaslik ametnike armee.
    Nad lihtsalt ei tunne psühholoogiat – egas muidu hakatud meil nimetama LAST ISIKSUSEKS, mis on täiesti VALE (iga laps on küll isikupärane, kuid mitte isiksus). Ilmselt seepärast kantaksegi TÄISKASVANUILE sobivad õppemeetodid üle ka laste maailma (kooli)…
    MÕISTUS TULE KOJU!

  9. Valgustaja ütleb:

    Tere, Peep!
    Alati nõus Sinu arvamustega!
    Olen nõus pigem alati ka koolipapa Lauri Leesiga ja Märt Sultsiga, kuigi tema on veel liiga noor , et ennast koolipapaks nimetada.
    Kahjuks on senini rakendatud koolidirektorite valikusüsteem soosinud allaheitlikke ja mitte oma väärikuses kindlaid isiksusi, mille tõttu on ka võimalik igat sorti pseudoteadmiste levik meie koolides ja segadus nii õpetajate kui ka õpilaste väärtushinnangute kujundamisel.Mis on äärmiselt kahetsusväärne.

    Sinu toetaja.

  10. Peep Leppik ütleb:

    Tänan, Valgustaja!

    See on HTM TEADLIK poliitika (praegu on direktori palk võrreldes õpetaja palgaga SUHTELISELT palju KÕRGEM, kui 25 aastatat tagasi!) – direktor on nüüd HTM KÄEPIKENDUS koolis (mitte PEDAGOOGILISE kollektiivi juht). Nii ongi nn UUEST DIDAKTIKAST kadunud TEADUS! Asemele on sokutatud IT, kus liiguvad SUURED RAHAD… Ja õpetaja on PANDUD seda absurdi kaasa tegema.

    Süvenemiseks tänase kooli “muredesse” soovitan Teile ja üldse mõtlevatele õpetajatele oma viimast lühioopust KOLLEEGID, MIKS ON ÕPETAJATÖÖ ALUSEKS IKKAGI PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIATEADUS? (ainult 40 lk.)

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!