Ungari (Magyarország) vapi lugu

4. nov. 2016 Tiit Saare heraldik, ajaloolane - 1 Kommentaar
Austria-Ungari vapp, 1915.

Austria-Ungari vapp, 1915.

 

Täna 60 aastat tagasi tungisid Nõukogude tankid Ungarisse, et suruda maha kaks nädalat varem puhkenud rahvaülestõus.

5. sajandil Suure rahvasterändamise ajal oli Rooma Pannonia provints Attila hunnide riigi kesk­ala. Sellele järgnes avaaride riik. 9. sajandil saabusid Volga ja Uuralite vahelistest steppidest Doonau alamjooksule soome-ugri ratsanikud. Türklased nimetasid neid on ogur (kümme noolt), millest kujunes nimetus ungarlased. Ungarlaste omanimetus oli madjarid ning nad kasutasid hõimusümbolina turul-lindu.

Ungari monarhide vanim tiitlivapp: üheksa kõndivat lõvi kuningas Imre 1202. aastasse dateeritud vapipitseril.

Ungari monarhide vanim tiitlivapp: üheksa kõndivat lõvi kuningas Imre 1202. aastasse dateeritud vapipitseril.

Seitse madjari hõimuliitu

896. a vallutas Frangi keisri Arnulfiga liitunud seitsme madjari hõimuliidu kuningas Árpád Suur-Määri riigi. Siit korraldasid madjarid sõjakäike Itaaliasse, Prantsusmaale, Lotringisse, Burgundiasse, Hispaaniasse ja Bütsantsi. Kui madjarid 955. aastal Saksa-Rooma keisri Otto I rüütlitelt lüüa said, rüüsteretked lõppesid. 1001. aastal krooniti varem ristitud madjarite vürst István Ungari kuningaks. Pärimuse järgi olevat tema punasel lipul usu tunnistusena kujutatud valget Lotringi kaksikristi. Risti esmakordset kasutamist kuninga tunnusena 1190. aastal seostatakse Ida-Rooma imperaatoritega tihedaid sidemeid omanud kuninga Béla III-ga.

Ungari monarhide vanimaks tiitlivapiks oli aga kuningas Imre 1202. aastasse dateeritud vapipitseril üheksa nelja poomi vahel kõndivat lõvi 3:3:2:1. „Árpádi triipude” all tuntud vapi motiivi aluseks arvatakse Aragoonia viie punase vaiaga kilpi. Peagi kõndivad lõvid kadusid ja vapi punaste poomide vahele jäävaid hõbedasi palke hakati seostama Doonau, Tisza, Drava ja Szava jõega.

Mongolite sissetungi järel hääbunud Árpádi dünastiale järgnesid lühiajaliselt valitsenud Venceslaus Přemysl ja Otto Wittelsbach, kelle ajal riik lagunes ja algasid sisesegadused. Selle lõpetas Ungari kuningaks kroonitud Anjou hertsog Károly I Róbert (1308–1342). Anjoude ajal täiendati Árpádi triipe Prantsuse liiliatega. Lajos I Suure ajal muutus Ungari taas tugevaks riigiks, selle sõltlased olid Bulgaaria, Bosnia, Serbia, Valahhia ja Moldova. 1370. aastal krooniti Lajos veel Poola kuningaks Ludwik I-ks. Sel ajal koostatud Gelre vapiraamatus kujutatakse Ungari kuninga tiitlivapina nelitatud kilpi, mille esimesel veerandil esitati nelja hõbedase palgi ja kuldsete liiliatega Ungari kuninga vappi, teisel punasel veerandil Piastide valge kotkaga Poola vappi, kolmandal punasel veerandil rohelisest künkast võrsuva hõbedase Lotringi ristiga uut Ungari vappi ning neljandal punasel veerandil kolme lõvipeaga Dalmaatsia vappi. 15. sajandist lisati uuel vapil künkast võrsuva risti jalamile kuldne kroon. Anjoude järel, Ulászló I Jagellooni ajal 1440. aastal liideti Árpádi triibud Lotringi ristiga üheks kuningavapiks. Ulászló II ajal 1458. aastal kujutati seda vappi ka müntidel.

Müütiline turul-lind näitas madjari hõimudele teed uuele kodumaale. Turul puhkab maailma keskkohas kasvava, maad all- ja ülailmaga ühendava puu otsas. Turul esindab jumala võimu ja tahet, sageli kujutatakse teda leegitsevat „Jumala mõõka” (= Attila mõõka) kandvana.

Müütiline turul-lind näitas madjari hõimudele teed uuele kodumaale. Turul puhkab maailma keskkohas kasvava, maad all- ja ülailmaga ühendava puu otsas. Turul esindab jumala võimu ja tahet, sageli kujutatakse teda leegitsevat „Jumala mõõka” (= Attila mõõka) kandvana.

Türklased Ungaris

1526. aastal tapeti viimane kuningas Lajos II Mohácsi lahingus ning türklastelt lüüa saanud Ungari jaotati kolmeks osaks. Transilvaania ja Kesk-Ungari jäid Osmanite ülemvõimu alla, Lääne-Ungari läks Habsburgidele. 1540. aastatel kujunes Transilvaanias välja Türgi mõju all olev autonoomne vürstiriik. 1557. aastal kehtestatud usuvabaduse tulemusena muutus Transilvaania protestantide varjupaigaks. 1596. aastal omas vürst Levinus Hudsius esmakordselt Transilvaania vapina kaheks jaotatud kilpi, mille ülemisel väljal kujutati kotkast, alumisel seitset kastellidega mäge. Kotkas viitas ungarlaste turul-linnule, kastellidega mäed tähistasid sakslastega asustatud Siebenbürgenit ehk Seitsme linna maad. Järgmisel aastal lisas vürst Sigismund Bathory musta kotkaga sinise välja paremasse nurka sikulite väikerahvast tähistava kuldse päikese, vasakusse nurka moslemite hõbedase poolkuu. Alumisel kuldsel väljal esindasid Siebenbürgenit seitse punast kastelli. 1666. aastal lisati kilbivälju eraldav punane poom. 1691. aastal liideti Transilvaania krooniprovintsina Habsburgide valdustega. Kui 1703–1711 üritasid ungarlased Transilvaania vürsti Ferenc Rákóczi juhtimisel vabaneda Austria ülemvõimust, kasutasid austerlaste (labans’ite) vastu võitlevad kuruts’id (ung k ristisõdijad) oma lippudel Rákóczi perekonnavappi: punasiniselt jaotatud kilbil mõõka hoidev Transilvaania must kaaren ja püha Katariina pooliku rattaga kolmetipuline mägi.

Viltuse ristiga kroon

Habsburgide ajal muutus Ungari kuningavapp teisejärguliseks ning see paigutati Saksa-Rooma keisrikotka heraldiliselt paremale tiivale. Samas kujunes vapist ungarlaste sõltumatuse sümbol. 1848. aasta revolutsiooni ajal ehtis erikujulise kilbiga Ungari vapp Lajos Kossuthi Ungari Vabariigi lippu. Krooni asemel kujutati kilbi kohal pärjatud saablit või lihtsalt oliivipärga. Pärjaga oli asendatud ka Lotringi risti jaluses olev kroon.

Suvel 1849 saabus Austriaga sõlmitud lepingu alusel Ungarisse Venemaa interventsioonivägi ja Ungari muudeti Austria provintsiks. Võrdväärseks riigisümboliks kinnitati Ungari vapp koos kolmevärvilise lipuga 1867. aastal Austria-Ungari kaksikmonarhias. Eraldi kasutatud Ungari kuninga majesteedivapil esitati kuningriiki kuuluvaid tiitlilääne – Dalmaatsiat, Horvaatiat, Slavooniat, Transilvaaniat ja Fiumet. Kilbihoidjateks olid valges riietuses inglid. Vapikilpi ehtis kuldplaatidest peavõruga ja viltuse ristiga Ungari kuningate kroon.

Ungari riigivapp.

Ungari riigivapp.

Krooni kinkis 1074. aastal Géza I-le Ida-Rooma keiser Mikelos VII Dukas. Kroonivõru kalliskivide ja pärlitega emailpiltidel kujutatakse kuningas Gézat, keiser Mikelost ja Ungari pühakuid. 13. sajandil täiendati krooni kahe ristuva kaare ja neid ühendava ristiga. Pärimuse järgi painutasid risti kõveraks vargad, kes peitsid krooni liialt väikesesse kirstu. Krooni hakati hiljem omistama esimesele kuningale Istvánile.

Ungari vabariik

Pärast Austria-Ungari keisri kukutamist 11. novembril 1918 lahkus Ungari personaalunioonist ja kuulutati välja iseseisev kuningriik. Kuid juba 16. novembril sai Ungarist vabariik, mille esialgseks tunnuseks võeti sõõr sinise kaarja horisondi tagant valgel taustal tõusva kuldse päikesega. Esiplaanil oli kaks ristatud saablit. Punasel rõngal esitati riigi nimi: MAGYAR NÉPKÖZTÁRSASÁG (Ungari Rahvavabariik).

21. märtsil 1919 kuulutasid võimule saanud Bela Kuni kommunistid Ungari nõukogude vabariigiks. Alanud kodusõja tulemusena 1. augustil 1919 võimule tulnud kontradmiral Miklós Horthy taastas kuningriigi, kuid ilma kuningata. Riiki juhtis regendina admiral Horthy, riigi tunnusena kasutati lihtsustatud kuningriigi vappi.

 


 

Ülestõusu ajal 1956 kujunes üheks sümboliks väljalõigatud stalinistliku embleemiga lipp.

Ülestõusu ajal 1956 kujunes üheks sümboliks väljalõigatud stalinistliku embleemiga lipp.

 

Pärast Teist maailmasõda

Ungari okupeerinud sakslased asendasid Horthy Ungari fašistide, noolristlaste juhi Ferenc Szálasiga. Ungari vapilt eemaldatud inglite asemel paigutati vapikilp rohelisele noolristile. 1. veebruaril 1946 kuulutati Ungari vabariigiks ja selle tunnuseks võeti lihtne manusteta ajalooline vapp. 1947. aastal Nõukogude Liidu toel võimule upitatud kommunistid kuulutasid 20. augustil 1949 Ungari sotsialistlikuks rahvavabariigiks. Ajaloolisi vappe vihkavale stalinismile oli Ungari senine vapp vastuvõetamatu, eriti sellel oleva risti pärast. Ungari RV riigivapiks kinnitati nõukogude sümboolikat matkiv embleem, millel rahvusvärvides lindiga seotud nisupeadest pärjas ning selle kohal punatähest langevates kiirtes hõljusid ristatud viljapea ja vasar. Vapipilt esitas kommunistide juhtimisel Ungari talupoegade ja tööliste viljaka tööga loodavat õnnelikku ühiskonnakorda. Embleem ehtis ka riigilippu.

1953. aastal sai Ungari RV peaministriks Imre Nagy, kes üritas uue kursiga suurendada Ungari RV sõltumatust Moskva diktaadist. Kui Nagy tagandati, algasid partei­intelligentsi ja tudengite rahutused. 23. oktoobril 1956. aastal muutusid rahutused Rákosi stalinistliku režiimi ja isikukultuse vastaseks rahvaülestõusuks. Nõukogude tankide abil veriselt maha surutud rahvaülestõusu ajal kujunes üheks sümboliks väljalõigatud stalinistliku embleemiga lipp. Moskva poolt pandi uueks parteijuhiks János Kádár.

Veel samal aastal kinnitati rahva rahustamiseks uus Ungari Rahvavabariigi vapp, millel tööliste ja talupoegade embleem oli asendatud punatähe langevates kiirtes rahvusvärvides Kossuthi kilbiga. Nisupeadest pärga sidus heraldiliselt paremalt rahvusvärvides ja vasakult punane lint. Vapp pidi sümboliseerima Ungari rahva ja kommunistide ühtsust. Sarnane riigiembleem disainiti Kossuthi ordenile, kuna Ungari RV teenete ordeni tähel esitati Ungari ajaloolist vappi.

Kommunistide võimumonopol lõppes 1989. aastal, mil Ungari kuulutati taas vabariigiks. Järgmisel aastal taastati Ungari Vabariigi ajalooline vapp, mida ehtiv Istváni kroon sümboliseerib Ungari ajaloolist väärikust ja riiklikku traditsiooni. Korduvalt Ungarist välja viidud kroon asus viimati Teise maailmasõja sõjatrofeena USA-s, kust see 1978. aastal tagastati Ungarile.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Ungari (Magyarország) vapi lugu”

  1. Luule ütleb:

    Sõprusrongiga Ungarisse.
    Ungari vabanemise päevad on jätnud kustumatu mälestuse sõprusrongiga kohale sõitnud eestimaalastele. Meenuvad saabumise päeva sõjaväeorkestri vastuvõtu kogunemine ja rahvusvärvides lipu ja muutunud rõivastuses orkestrantide hüvastijätu sündmus. Kõik, mis nende kahe külalislahkuse kontsertide vahele jäi, oli erakorne ja uskumatult kaunis, rahumeelne, eriliselt sisukas ja pidulik.Kõige raskemateks päevaks sõidutati rongitäis rahvast bussidega kogu Ungarisse , kus olid teel veinikeldrid, rahvariietes madjarid ja ühised peoõhtud. Nende vabanemine oli nii suurepärane, üksmeelne, rahulikult kulgev. Giidid tutvustasid kogu aeg, mis pealinnas toimub. Sellist ühe maa rahva ühtsust ei ole ma varem ega hiljem kohanud. Need olid unustamatud päevad. Ei tea, mis meil siin läänemere ääres küll viga, et kõik laheneb ja toimub raskelt, tüli ja kauplemisega? Ometi on meie rahvas ja maa nii väikesed võrreldes Ungariga.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!