Kodutöö kehalises kasvatuses – miks mitte?

2. dets. 2016 Heiki Raudla peatoimetaja - 4 kommentaari
Heiki Raudla

Heiki Raudla

Räägime palju nutiseadmete kasutamisest koolitundides, räägime õppekirjanduse digitaliseerimisest – õigemini vajadusest selle järele. Nii mõnigi õpetaja on öelnud, et tahvelarvutid seisavad kasutult, koguvad tolmu, sest sisu ei suuda tehnikaga sammu pidada.

Aga hoopis vähem, kui üldse, teeme juttu võimalusest, et kõiksugu moodsaid tehnilisi vidinaid saaks kasutada õpilaste kehaliseks arendamiseks – kehalise kasvatuse huvides. Miks mitte kehalise kodutööna?

Samal ajal, kui kurdame õpilaste kehva tervise ja rasvumise üle, jätame (kas kogemata või meelega) märkamata, et ahelas „nutiseadmed−õppimine−liikumine−kool−kodu” on üks lüli katki– või hoopis puudu.

Igasugused elektroonilised sammuloendurid, distantsimõõtjad ja muud mobiilsed GPS-seadmed on noortele meeltmööda – need näitavad ajaga kaasas käimist, kui mitte kaasajooksmist. Ühtelugu võib Facebookist näha, kui palju on üks või teine hiljaaegu maha jooksnud või vändanud, kui palju kaloreid kulutanud – läbitud teekond on ilusasti kaardile märgitud, tihtipeale ka fotod juures.

Kellele meeldib joosta, kellele vändata või tõugata, kellele palli mängida, ujuda või sõuda – inimeste huvid ja anded on erinevad. Me ei ole (veel) ühe vitsaga löödud kloonid! Raske on uskuda, et koolipäeva jooksul teiste tundide vahele kiilutud kehalise kasvatuse tunnid suudaksid tagada keha ja vaimu tasakaalustatu arengu.

Sest ükski kool ei suuda tagada piisavalt õpetajaid-juhendajaid ning tarbeid ja vahendeid, et võimaldada kõikidele õpilastele sobivat kehalist arengut. Leitakse mingid „optimaalsed” spordialad ja harjutused, mis „peaksid sobima kõigile”, aga võivad tegelikkuses põhjustada stressi või tõugata noore spordist päris eemale. Meenub talvine akrobaatikaveerand – tiritammid ja hundirattad, rööbastpuud ja poom! Kits kummitab mind unes aeg-ajalt senini. Kuidas tunneb end kleenuke poiss, kes peab tunnist tundi suuremate klassivendadega korvpalli mängima ja kehva mängu pärast solvanguid taluma, alandamist alla neelama?

Kui matemaatikas, keemias ja keeletundides peetakse normaalseks, et õpilastele võib anda pärast väsitavat koolipäeva koduseid ülesandeid, siis miks ei võiks seda teha kehalises kasvatuses, kui ülesande täitmist saab tehniliste vahendite abil kontrollida? Pealegi vabalt valitud alal, peaasi, et teatud energiahulk saaks kulutatud.

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et laste riskikäitumist ennetab vabaaja- ja huvitegevus ning vanematega koos oldud aeg. Hiljutise uuringu järgi sureb Euroopas vähese liikumise tõttu kaks korda nii palju inimesi kui ülekaalu tõttu. Peale selle vaevavad õpilasi vaimsest ülekoormusest tingitud unehäired. Laste tervisliku kehakaalu tagab piisav ööuni ja aktiivne mäng.

Väärtustagem seda inimesele omast vajadust ka igapäevatöös – moodne tehnika annab selleks võimaluse.


4 kommentaari teemale “Kodutöö kehalises kasvatuses – miks mitte?”

  1. Valgustaja ütleb:

    Hea Heiki!
    Kahju, et oma elu kõige aktiivsemast perioodist oled meelde jätnud ainult negatiivsed kogemused kehalise kasvatuse tundidest.
    Muidugi on ka patt rääkida siin tundidest mitmuses! 2, äärmisel juhul 3, 45 minutilist tundi, millest reaalselt jääb tavakoolides aktiivseks tegevuseks 35 minutit, on kahjuks selle õppeaine võimaluste ja vajalikkuse imitatsioon, mitte reaalne normaalsus.
    Islandi imest jalgpallis ja käsipallis oled ilmselt kuulnud. Igale õpilasele nädalas vähemalt 6 liikumistundi kõrgharidusega spetsialistide juhendamisel! Ilma igasuguse nutinduseta!Lõpetagem ometi vähemalt kehalise kasvatuse tundides, treeningtundides selle suurkorporatsioonide kasumitootmisele kaasaaitamise ja näilise innovaatilisuse ning paneme oma pojad ja tütred oma kehalisi võimeid arendama reaalsete kehaliste harjutustega ja mõtestatud sportliku treeninguga!Ja kodus juhendagu neid arukad vanemad, mitte nutividinad!
    Eeskuju võtaksime Islandilt!

  2. Peep Leppik ütleb:

    Head kolleegid!

    On hirmutav, kuidas me oleme hakanud üksteisest mööda rääkima (sihilikult või meelega? – küsis üks vana koolmeister ühelt huligaanilt).
    * Esmalt kaugeneme LOODUSPÄRASTEST protsessidest – vajadus liikuda on ju lapsele looduse poolt kaasa antud. Samas – kui kõikjal väidetakse, et aitab kiviajast, tulgem tehnoloogiamaailma, siis on VANEMAID raske süüdistada, et nad lapsukesi panevad nö ekraanide taha istuma (koos tagajärgedega!)…
    * Vanad treenerid ennustavad (õigusega!) Eesti spordi langust – trenni tuleb küll andekaid noori, kuid nende KOOLIEELNE “füüsiline ettevalmistus” (areng) on jätnud oma “jälje” – algavad vigastused, tahtejõu puudus jne. Koolile ei saa vastutst panna – ka artikli mõte!
    * Kodutöö kehalises kasvatuses on Eestis ju olnud – erinevad normatiivid – võtkem eeskuju just meie minevikust (ja siis ka mujalt). Parema hinde nimel tuleb alati, kõikjal ja kõiges PINGUTADA (ületada raskusi)… Lapsepõlv (ka kool) on vaid ettevalmistus ELUKS!
    * Kui oleme aga ÜLIMAKS kuulutanud lapse (loodusseadustega vastuolus oleva) nn VABADUSE, siis pole mõtet ka haliseda. Üks omavalitsusjuht rääkis, kui raske on suviti organiseerida kasvõi LASTE TÖÖD – kõikjal on keelud (piirangud), siin pole juttugi nn VABADUSEST…
    * Kas me okka tahame seda, mida me tahame…?

  3. Peep Leppik ütleb:

    P.S.
    Ideoloogia on MÕTLEMISE (ka TEADUSE) SURM!
    Olen auditooriumis tekitanud segaduse, kui ütlen – Eesti koolis ja hariduses algavad muutused PAREMUSE suunas, kui SUUDAME tunnistada, et MINEVIKU (ka nõukogude aja) Eesti koolis tehti arukaid asju ja TÄNASES Eestis tehakse lollusi, – kui suudame ISESEISVALT MÕELDA (pime muu maailma ahvimine viib kursitikku)…
    Veel kord – kas me ikka tahame seda, mida me tahame!?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!