Koolilugu: Nutikad, õnnelikud, osavad

2. dets. 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

1-48

1-16

Fotod: Nõo Kool

 

1687. aastal kirjutas Bengt Gottfried Forselius, et üksteist pastorit on läinud talvel kooli pidanud, ja mainis ühe kohana ka Nõod. Seega on Nõos kirjatarkust jagatud juba 1686. aastast. Viimased 22 aastat toimub õppetöö kahes kõrvuti asuvas koolis: Nõo reaalgümnaasiumis ja Nõo põhikoolis. 2. detsembril tähistavad mõlemad Nõo hariduselu 330. aastapäeva.

Kui õpilastele öelda 330 aastat, lähevad neil silmad suureks ja tekib aukartus. Kui võrrelda, kas kool on 30 või üle 300 aasta vana, siis on ikka suur vahe. Väärikas number tekitab uhke tunde, räägib Nõo reaalgümnaasiumi huvijuht Krista Bergmann.

Nõo kool on teada üle Eesti. Pikaajalisusega on seotud hulk traditsioone.

Esimesena toon välja meie õpilaste kokkukuuluvustunde,” räägib reaalgümnaasiumi direktor Jaanus Järveoja. Ühiselamu loob selle tekkimiseks pinnase ja nii on see olnud juba aastaid. Ühised päevad ja ööd liidavad koolikaaslasi koguni nii tugevasti, et need, kes ei ela ühiselamus, tunnevad vahel end kõrvalejäetuna ja on „ühikarottide” peale kadedad. „Väga tähtis on osavõtt konkurssidest, võimalus panna end proovile üleriigilistel võistlustel ja arendada seal pingetaluvust. Me väga soosime seda,” jätkab Järveoja.

Kool oma toimetamistega on parim soovituskiri ja reklaam uutele õpilastele. „Üsna sageli läheb meil aine- ja huvitegevuse võistlustel väga hästi ja selle kaudu on tekkinud positiivne kuvand,” rõhutab Järveoja.

Nõo reaalgümnaasium korraldab ka ise kolme üleriigilist konkurssi: Kirjandusraal, „Märka matemaatikat enda ümber” ja keemiavõistlus Kolb. „Nõos on vaimsust,” lausub Nõo põhikooli direktor Rein Uusmaa. „Paikkonna üks väärtusi on nii pikaajaline haridustraditsioon. Ajalooliselt on keset küla asuv kirik olnud hariduselu eestvedaja.”

Kirikus toimub igal aastal kahe kooli jõulukontsert. Kiriku initsiatiivil tähistavad koolid koos ka lipupäeva.

Nõokaks kasvamine

1-46Üks üritus, mida mõlemas koolis korraldatakse, on märgiaktus. Vastukaaluks varasemale 10. klassi õpilaste ehk rebaste „retsimisele” sündinud üritusel annavad värsked gümnasistid vande. 9. ja 12. klassi õpilased saavad rinda koolimärgi ning annavad kaaslastele üle head soovid ja koolilipu. Märgiaktusega tähistatakse ühtlasi kooli sünnipäeva.

Märgiaktus on rituaal, seal tekib eriti pühalik tunne,” lausub reaalgümnaasiumi õppealajuhataja Svetlana Keisk. „Ühtseks pereks kasvavadki õpilased mitmesugustel üritustel. Ühel hetkel tunned, et oledki nõokas.”

Kõigil aktustel tuuakse pidulikult saali kooli tuli. Tulekandjate valimine on samuti traditsioon. „Muidugi mõista on meie traditsioon ka õppimine,” rõhutab Svetlana Keisk. „Meie õpilane on tulnud siia tööd tegema. Kedagi pole jäetud üksi õppima, õpitakse koos kaaslastega. Koolikiusamist meil pole.”

Jaanus Järveoja sõnul teevad õpetajad head tööd, aga tänada tuleb ka põhikoole, kust õpilased pärit on. „Oleme eelisolukorras, sest meile tulevad motiveeritud lapsed,” ütleb direktor. „See paneb õpetajaile ja koolile suure vastutuse. Kõrged ootused on nii lastel kui ka vanematel, seepärast on oluline õpetaja ja õpilase koostöö.”

Inimlikkus kogu eluks

Nagu eakates ja mainekates koolides ikka, tuleb ka Nõo reaalgümnaasiumi õppima vilistlaste lapsi. Mõjutajaks on tihti ka koolikaaslased. Nõo põhikoolist tuleb igal aastal kümmekond õpilast. „Kohtleme siiski kõiki kandidaate võrdselt, ei eelista kohalikke,” ütleb Järveoja.

Igal aastal käivad põhikooli lõpuklassid kõrvalmajas õppimisvõimalustega tutvumas. Kokkupuutepunkte on veelgi. Ühised on aula, raamatukogu, söökla, spordihoone, staadion, terviseõe kabinet ja osa õpetajaidki.

Spordiruume jagades käib ka kasvatustegevus: suuremad kutsuvad ülemeelikuid nooremaid korrale.

Kahe kooli töötajatel on ühised üritused kooliaasta alguses ja õpetajate päeval, üksteist käiakse õnnitlemas sünnipäevadel.

Oleme sarnased, kuid meil on ka oma nägu,” rõhutab Nõo põhikooli direktor Rein Uusmaa. „Peame enda tugevuseks, et meie õpilased on valmis pärast põhikooli valikuid tegema. Jätkuhariduseta jääjaid on igal aastal vaid üksikuid. Meie lapsed on laia silmaringiga. Õpiharjumused ja inimlikkus kogu eluks – see on meie juhtlause.”

Inimlikkust arendatakse mitmel moel. Iga põhikooliõpilane saab õppeaasta jooksul vähemalt kuus korda käia koolimajast väljas õppimas.

402 õpilasega Nõo põhikool on Eesti suurimaid maapõhikoole. Õpilaste arvu kahanemise pärast pole olnud põhjust muretseda, 1. klassi tuleb kogu aeg lapsi juurde. Erinevalt gümnaasiumist peab põhikool võtma vastu kõik oma valla lapsed. Sihiks on anda igaühe võimetele vastavat haridust ja alates teisest kooliastmest on õpilased jaotatud rühmadesse.

Kaks paralleeli on jagatud kolmeks, kaotasime A- ja B-klassi ära, lend on üks tervik,” kirjeldab Uusmaa. „Õpetajad jagavad õpilased rühmadesse. Kes vajavad erilist tuge, õpivad väikestes rühmades. Tugevamatega tegeldakse eraldi.”

Kuidas näevad Nõo koolid tulevikku?

Oleme 50 aastat edendanud arvutisuunda ja tahame seda praegusest veel jõulisemalt teha,” vastab Jaanus Järve­oja. „Läksime üle perioodõppele, esimene lend alustas uue õppekavaga. Vähendasime õpilaste koormust, et võimaldada neil end igakülgselt arendada.”

Iga õpilane peab osalema huvitegevuses. Huviringides käimise eest saab ainepunkte. Mõni õpilane on juba ise juhendaja, näiteks arvutiklubil ja kaberingil.

Ootame oma vana majaosa remonti, uuem majaosa sai kahe aasta eest uue kuue. Õpikeskkond on oluline,” lausub Rein Uusmaa. „Otsime uusi ja paremaid meetodeid üha edasi, et kõik saaksid võrdväärse hariduse. Tahame, et lapsed liiguksid nii vahetundides kui ka tundides praegusest rohkem.”

Põhikool jätkab ka loovtööde lainel, õpilased teevad vahvaid praktilisi asju – kes restaureerib kummutit, kes valmistab kirjutuslaua. „Arendame nii kõiki pädevusi ja ka lapsel on rõõmu rohkem, kui valmib ese, mis jääb,” sõnab Uusmaa.

 

NÕO KOOLI LUGU

  • 1686 – koolihariduse algus Nõo mail.
  • 1951 – Nõo kooli direktoriks sai Kalju Aigro.
  • 1954 – Nõo 7-klassilisest koolist sai Nõo keskkool.
  • 1964 – Nõo keskkoolis alustasid matemaatika ja füüsika süvaklassid.
  • 1965 – Nõo keskkool sai Tartu ülikoolist elektronarvuti Ural-1 ning koolis hakati süvendatult õpetama programmeerimist.
  • 1971 – valmis internaat õpilaste majutamiseks.
  • 1983 – valmis arvutuskeskusele uus hoone.
  • 1985 – Nõo keskkool sai esimese personaalarvuti.
  • 1990 – koolis avati lendurite klass, kool sai IBM-i ­personaalarvutite klassi.
  • 1991 – kooli nimeks sai ­Nõo reaalgümnaasium.
  • 1994 – Nõo reaalgümnaasium reorganiseeriti ja tekkis kaks kooli: Nõo põhikool kui munitsipaalkool ja Nõo reaalgümnaasium (Nõo RG) kui riigikool.
  • 1996 – Nõo RG-l valmis internaadi juurdeehitis.
  • 1999 – Nõo RG avas loodus­ainete eriklassi.
  • 2007 – valmis spordihoone ­koolimaja kõrval, Nõo RG korraldas esimest korda üleriigilist konkurssi Kirjandusraal.
  • 2008 – Nõo RG korraldas ­esimest korda üleriigilist konkurssi „Märka matemaatikat enda ümber”.
  • 2013 – valmis Nõo RG uus hoonekompleks.
  • 2014 – valmis Nõo PK renoveeritud õppehoone.
  • 2015 – Nõo RG korraldas esimest korda üleriigilist keemiakonkurssi Kolb.
  • 2016 – Nõo PK ja Nõo RG tähistavad Nõo kooli 330. aastapäeva.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!