Merekultuuriaasta Põlva Lepatriinu lasteaias

Sissejuhatuseks kolm fakti: 2016. teema-aasta on merekultuuriaasta. 22. märts on ülemaailmne veepäev ja 15. oktoober ülemaailmne kätepesu päev. Merekultuuriaastast kokkuvõtet tegema hakates küsisin õpetajatelt, millised tegevused neile meenuvad seoses merekultuuriaastaga lasteaias.

Meie õpetajad on uhked, et esitasid maakondlikule joonistuskonkursile „Rannaretk” laste kunstitööd. Konkursi kolm esikohta võideti Lepatriinu lasteaiale. Kunstikonkursil osalemiseks vaadeldi lastega pilte merest, merega seotud töödest ja elukutsetest ning lõbudest, mida vesi meile pakkuda võib.

1. juunil korraldas Mammaste lasteaed merepäeva, millest võtsid osa ka Lepatriinu lapsed. Merepäevale minekuks tuli teha ettevalmistusi. Selgeks õpiti tantsud ja mereteemalised laulud. Et laulud oleksid arusaadavad, selgitasid õpetajad nende sisu. Vaadeldi mereteemalisi pilte, sest üks laul oli „Merevärvid”. Õpitud laule esitati ka lasteaia lõpupeol.

Mereröövlimäng ja merikotkakaamera

Anne ja Karini rühma lastel on lubatud iga päev lasteaeda raamatuid kaasa võtta. Ühel nädalal jõudis rühma raamat piraatidest. Lapsed uurisid seda ning sündis nende omaalgatuslik mäng „Piraadid merel”. Lapsed ehitasid suurtest klotsidest mereröövlite laeva. Mütsidest kujundati piraatide peakatted, meisterdati mereröövlite esemed jne. Toredat mängu mängiti mitmel päeval. Väärtustame raamatute mõju laste loovuse arengule.

Õpetajate Sirjede rühmas aga kasutati infotehnoloogiat, et tutvustada lastele merikotkast tema loomulikus keskkonnas. Lapsed said tänu veebikaamerale jälgida pooleteise kuu vältel linnu arengut koorumisest suureks kasvamiseni. Arvuti oli kogu päeva lahti ning lapsed jälgisid ise või suunas õpetaja neid vaatama lindude pesas toimuvat. Vaata merikotkakaamerat.

Millistel asjaoludel puutuvad lapsed lasteaias kokku veega seotud teemadega?

Üks olulisemaid on kätepesu, millele õpetajad pööravad teadlikult laste tähelepanu. Lasteaia tervishoiutöötaja pöörab kõigi rühmadega sellele tähelepanu. Hea abimees internetis on õpetlik Jänku-Jussi film. Lapsed saavad teada, miks tuleb käsi pesta ja kuidas teha seda õigesti ning lõbusalt.

Teine tähtis tegevus on ujumas käimine. Lapsed omandavad ujumise algoskused ning tutvuvad veega seotud ohtudega. Ohtudest veekogude ääres räägitakse lastele ka siis, kui on planeeritud õppekäigud Hurda tiigi, Intsikurmu tiikide või Põlva järve äärde. Meie traditsioonide hulka kuulub iga-aastane väljasõit kogu lasteaiaga Taevaskotta. Lapsed näevad Ahja jõge ja Saessaare paisjärve. Veekogude juurde minnakse selleks, et kinnistada teadmisi vee-elustikust. Selliseid jalutuskäike võetakse ette igal aastaajal.

Kõigis rühmades on lastele kättesaadav joogivesi kannus.

Avastusõppest kõneorganite arendamiseni

Mitu õpetajat kasutab avastusõppe metoodikat, mille hulka kuuluvad katsed vedelikega, sealhulgas lumega. „Avasta ilma” teemat käsitledes räägitakse vee ringkäigust ja selle omadustest. Vaadeldakse lume ja jääpurikate sulamist toas ning õues. Valmistatakse veest jäälaternaid õue. Lapsed on valmistanud koos õpetajatega mahlajäätist.

Lasteaias on vahendid veemängudeks tubastes tingimustes, et lapsed saaksid ujutada paberist ja plastmassist laevukesi. Lastele pakuvad suurt huvi katsed mitmesuguse materjaliga, näiteks „ujub või upub”; vedelike lahustumine vees; vesi muudab värvi jms. Kõneorganite arendamiseks on kasulik ning lastele põnev joogikõrrega veetopsis puhumine. Peaaegu kõigis rühmades on kombeks kevaditi kasvatada emadepäevaks taimi või osaleda Räpina aianduskooli korraldatud taimekasvatusprojektis. Taimed veeta ei kasva!

Muusika- ja liikumisõpetaja lähtuvad veega seotud tegevuse kavandamisel konkreetse rühma planeeritud nädalateemast. Loodushelide tekitamiseks on valmistatud jääkmaterjalidest vihma- ja tuulepille, millega lapsed saavad musitseerida.

Rühmades korraldati aasta jooksul veeteemalisi nädalaid, mil tutvustati lastele veesõidukeid ja veeloomastikku. Näiteks õpetajate Mare ja Anne õuesõppetegevuses „Vihmavarju mäng” keskenduti vihmasajust tekkinud porilompidele. Lapsed on õppinud laevukesi ja aurikuid voltima. Nad on teinud veeteemaga seotud joonistusi, kasutades tehnikaid, mille puhul tuleb kasutada rohkelt vett. Tähte ja Helle parimad veeteemalised nädalad olid „Põnevad veesõidukid ja veeloomad” ja „Vesi palju jõudu annab, vesi suuri laevu kannab”.

Mereteema andis palju võimalusi logopeedile. Lapsed imiteerisid hingamise ja puhumismängudega merehääli, näiteks meretuuli. Hääle- ja silpharjutustega imiteeriti mootorite hääli ja maailma keeli. Laste lemmikuks oli arvuti ja täringumängu segu, vt lasteaia kodulehelt. Laevade täitmine andis võimalusi arendada kõnet: väiksematel värvuste järgi grupeerimine, suurematel esemepiltide klassifitseerimine, koolieelikutel häälikuanalüüsiga seotud ülesanded. Teema-aastaga haakus ka piraaditeema ning lastele meeldis mängida liivaga täidetud pudeliga pudeliposti mängu.