Millest sõltub koolirõõm?

16. dets. 2016 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit
Tiina Vapper

Tiina Vapper

Aasta lõpp tõi koolirahva jaoks rõõmustava uudise. Detsembri alguses avalikustati järjekordse PISA testi tulemused, kust selgus, et Eesti 15-aastaste õpilaste haridustulemused on 72 riigi seas lugemis- ja arvutamisoskuses ning loodusteaduste tundmises Euroopas esikolmikus ning maailmas ühed parimatest. Õpetajatel on põhjust hea töö üle uhkust tunda. Küll aga saabus pärast uudise teatavaks saamist kriitiline vastukaja õpilastelt endilt.

PISA tulemused annavad küll ülevaate õpetusmeetodite tulemuslikkusest, kuid koolide taseme või headuse hindamiseks pole see infoallikas piisav. Hariduse hindamine peaks olema suunatud senisest rohkem kvalitatiivsete näitajatele,” kirjutab õpilasesinduste liidu esimees Andreanne Kallas toimetustele saadetud pressiteates. Õpilas­esinduse hinnangul tõlgendatakse tulemusi liiga kitsalt ja ühekülgselt, mis muudab õppimise veelgi rohkem tulemustele orienteerituks. Hoopis vähem pööratakse tähelepanu sellele, kuidas õpilane end koolikeskkonnas tunneb.

Tõepoolest, Eesti õpilaste koolirõõm on Euroopas madalamaid. Koolist väljalangus on suur ning psüühikahäiretega noori üha rohkem. Kuidas õpilaste koolist võõrandumist vähendada ja koolirõõmu suurendada?

Ehkki koolirõõm ei saa olla eesmärk omaette, on see siiski tähtsam, kui arvatakse. Küllap on meil kõigil tutvusringkonnas lapsi, kellel ühel või teisel põhjusel koolirõõm kaduma läinud ja tekkinud vastumeelsus koolis käimise suhtes. Halvad hinded, aga ka konfliktsed suhted kaaslaste ja õpetajatega on pannud neid õpingutele käega lööma või on nad pidanud kooli soovil lahkuma. Nende seas on andekaid ja võimekaid lapsi, kes on teises koolis end uuesti leidnud. Nii mõnestki neist on saanud kultuuri­inimene, sportlane, ettevõtja, kelle üle kool võib uhkust tunda.

Eestis on õnneks palju koole, kus on suudetud need kaks asja kokku viia – õpilaste õpitulemused on head ja kool on koht, kus on meeldiv käia. Koolirõõm sõltubki ju esmajoones sellest, kas õpilase ja õpetaja koostöö on edukas või mitte.

Milles on nende koolide aura saladus, ei oska öelda. Mõõta on seda väga raske kui mitte võimatu. Üks selline kool, kus õpilased on enda sõnul tajunud tavapäratult sooja õhkkonda ja palju valgust, on Tallinna 32. keskkool, kuhu õppima tullakse sageli ka eliitkoolidest. Sellest on paeluvalt kirjutanud kooli kauaaegne inglise keele õpetaja Heikki Silvet oma raamatus. Et 32. keskkoolil on tänavu 45. sünnipäeva-aasta ja sünnipäevapidu peetakse just täna, kasutan kooli vilistlasena juhust ja soovin oma armsale koolile palju õnne.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!