Mis on jõulude tähendus?

16. dets. 2016 Tiina Vapper toimetaja - 2 kommentaari
Tallinna Rabarübliku ja Lauliku lasteaia lapsed võtsid enne jõuluaega ette käigu kirikusse, kus suurem osa neist oli esimest korda. Fotod: Piia Aasmäe

Tallinna Rabarübliku ja Lauliku lasteaia lapsed võtsid enne jõuluaega ette käigu kirikusse, kus suurem osa neist oli esimest korda. Fotod: Piia Aasmäe

 

Tallinna Rabarübliku ja Lauliku lasteaia vanemate rühmade lapsed käisid tänavu esimest advendiküünalt süütamas Nõmme Rahu kirikus.

Oli tore vaatepilt, kui umbes 80 neoonrohelistes vestides lasteaialast Nõmme jaamas rongilt maha tulid ja pikas rivis kiriku poole hakkasid sammuma. Vaikselt sadas lund ja tekkis tõeline jõulutunne, räägib Rabarübliku lasteaia õppealajuhataja Piia Aasmäe, kes oli mõtte algataja. „Tahtsin, et enne saabuvat päkapikkude aega kuuleksid lapsed jõulude tõelisest tähendusest. Selle märgiks, et jõulud ei ole ainult saamise, vaid eelkõige hoolimise ja andmise aeg, olid mõlema lasteaia mudilastel kaasas omatehtud jõulukaardid, mida kirikus üksteisele vastastikku kingiti.”

Suurem osa lapsi oli kirikus esimest korda ja ainuüksi kiriku atmosfäär – tornid, võlvid, tuled, oreli kõla ja kaja – tekitasid neis suure elamuse. Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander jutustas lastele jõululugu, tehes seda mitte kantslist, vaid laste keskel ringi käies ja nendega mõnusasti vesteldes. Koos lauldi „Oh, kuusepuud” ja teisi jõululaule ning lapsed said ise orelit ja elektroonilist klaverit proovida.

Piia Aasmäe sõnul annab Astrid Lind­greni raamat „Bullerby lapsed” suurepäraselt edasi jõulueelset elevust ja ­ootust. „Mina lugesin selle raamatu kapsaks, aga minu lapsi see enam nii ei kõnetanud. Praeguse aja lapsed ei pruugi samasugust tunnet tunda ja kõigest niimoodi aru saada, mingi osa on puudu.”

Kirikuõpetaja Ove Sanderile tuleb lapsepõlve jõuludest esimese mälestuspildina silme ette jõulukirik. „Võisin olla kolme-neljane, istusime perega rõdul. Laule kuulata oli mõnus, aga kui jumalasõna lugemise ajal tuli seista, mõtlesin endamisi, et tahaks ruttu koju, kus ootavad kuusk ja kingitused. Jõuludega seostuvadki eelkõige rõõmus, helge, valge ja ootusrikas jõulutunne ning verivorstide, piparkookide, kuuse lõhn.”

Ehkki kõige tähtsam on jõulu­sõnum, ei tohiks Ove Sanderi sõnul alahinnata ka kõike muud, mis jõulumeeleolu luua aitab. „Kõik need jõulutuledes säravad tänavad ja poeaknad, jõuluturud, jõulumuusika ja -kontserdid on jõulude osa.”

Jõulud on kogu maailmas aeg, mil pered tulevad kokku. Eestlastele on omane käia jõulude ajal ka kalmistutel ja süüdata kallite kadunute mälestuseks küünlad. Selles mõttes on jõulud perekesksed pühad laiemaski tähenduses, et need ületavad elu ja surma piiri. See on nagu igavikulise pere kokkusaamine.

Murega mõtleb õpetaja neile peredele, kes elavad kitsalt ega saa lastele jõulurõõmu pakkuda. Või kellel on kõik materiaalne olemas, kuid kodus puudub üksmeel ja rahu. Kõige suurem nälg on lapsel armastuse järele.

Millised on Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sanderi kolm jõulusoovi?

Oleks hea, kui meil oleks rohkem aega üksteisega koos olla,” räägib Ove Sander. „Kolme lapse isana, kellest kaks on juba iseseisvad ja üks elab Eestist kaugel, olen hakanud koosolemise aega tohutult väärtustama. Arvan, et nii-öelda kvaliteetajast, millest paljud tööga hõivatud vanemad räägivad, ei piisa, just igapäevane koosolemise aeg on tähtis. Teine soov puudutab heategevust. Tahaksin, et see saaks meie elu loomulikuks osaks ning oskaksime seda võtta nagu privileegi ja olla tänulikud võimaluse eest head teha. Kolmandaks soovin kõigile rõõmu. Igaühe elus on probleeme, elu ongi keeruline ja vastuoluline. Sellest hoolimata tuleb püüda hoida endas rõõmu ja seda ka välja näidata.”