Näitus, mis innustab lapsi leiutama ja looma
Tartu mänguasjamuuseumis saab näha legodest meisterdatud tööde näitust „Legomaania”. Väljas on 112 eriilmelist tööd – suurim neist täidab terve vitriini, väiksemad on kokku pandud kümmekonnast klotsist.
Muuseumi teadur ja peavarahoidja Helena Grauberg räägib, et näituse mõte tekkis juba kevadel. „Arutasime, et me ei ole ammu kutsunud lapsi näitusel kaasa lööma. Meil on olnud pokude näitus ja kaisukarude näitus, kuhu lapsed said oma lemmikud tuua. Samas sobivad just legod suurepäraselt selleks, et innustada lapsi looma, leiutama, ise tegema.” Kõigepealt palusimegi lastel saata oma töödest fotod, mille põhjal valisime välja need, mida näitusel näha tahaks. Valida oli raske, sest põnevaid töid oli tunduvalt rohkem, kui näitusele mahtus. Kõige noorematel meisterdajatel on vanust kolm ning vanimal 15 aastat, lisaks osales kaks täiskasvanut. Poisse on pisut rohkem kui tüdrukuid. Kõige rohkem osavõtjaid on Tallinnast ja Tartust, aga ka Türilt, Lihulast, Jõhvist ning mujalt üle kogu Eesti.”
Mänguasjamuuseumi giidi-pedagoogi Ave Viirma sõnul ületas huvi võistlusel osalemise vastu kõik ootused. „Alguses tundus see märksa tagasihoidlikum, kui oleksime oodanud, aga vahetult enne tööde esitamise tähtaja saabumist hakkas neid muudkui tulema, kusjuures aina huvitavamaid.”
Näituse ülespanek oli suur töö, sest enamik meisterdusi saabus kohale postipakiga. Mahukamad olid võetud mitmeks osaks ning tuli muuseumitöötajatel pildi järgi uuesti kokku panna. „Mõnega tekkis küll raskusi – foto oli tehtud ja meile saadetud kuu aega tagasi, aga kuna laps oli oma meisterdusega vahepeal mänginud, nägi see nüüd välja hoopis teistmoodi,” muheleb Helena Grauberg. „Juhtus sedagi, et transpordi käigus oli mõni osa küljest kukkunud, see tuli üles leida ja õigesse kohta tagasi panna. Näituse avamisel märkaski üks poiss kohe, et tema ehitises on paar klotsi tagurpidi, aga selle vea parandasime kohe ära.”
Välja anti rohkem kui 20 auhinda
„Otsustasime algusest peale, et me teemat ette ei anna, vaid jätame igaühe enda valida, mida ta tahab teha,” sõnab Helena Grauberg. „Enamik kirjutas oma tööle selgituseks ka väikese loo juurde, aga kõik seda kaasa ei pannud. Kõige rohkem oli tehtud ehitisi: maju, losse, politseijaoskondi, hotelle ja kohvikuid, olemas on isegi ilmajaam ja lendav loomamuuseum. Teise suure grupi moodustavad autod, masinad, robotid, hästi palju töid on ka fantaasia teemadel. Näiteks oli üks poiss loonud lausa uue liigi nimega harilik hüpikjalg. Loodust ja loomi kujutati siiski vähe. Näha on, et lapse tegemistesse on olnud kaasatud ka vanemad, kes on töö üles pildistanud või filminud ja aidanud selle näitusele saata.”
Näituse avamise päeval, 13. novembril said parimate tööde autorid kätte ka auhinnad. Et tunnustamist väärt töid oli palju, jagas 11 liikmest koosnev žürii auhindu mitmes kategoorias, lisaks oli terve hulk eripreemiaid – kokku üle 20 auhinna. Auhinnaks olid legokomplektid, aga ka Tartu ülikooli ajaloo muuseumi ja Ahhaa keskuse piletid teaduse ja tehnikaga seotud õpitubadesse ja ekskursioonidele ning muudki põnevat.
Kas žürii liikmetel on ka oma lemmikud? Helena Grauberg vastab, et teda hämmastab kõige rohkem Karl Lellepi töö „Hea ööbimiskoht”, mis seitsmeaastase poisi kohta on tehniliselt hästi taibukas – ta on teinud katusele päikesepaneelid ja tuulegeneraatori, majja diskosaali ja grillimiskoha ning lisaks palju muid väikesi nutikaid detaile, mida esmapilgul ei pruugi märgata. Huvitav oli ka legodest Hesburgeri eine – burger, friikartulid, Coca-Cola tops ja pitsa. Üks töö kujutab Jaapani restorani einestama tulnud töömeest, kes parajasti võtab liikuvalt lindilt sööki.
Ave Viirma peab kõige omanäolisemaks legodest meisterdatud karu söögitooli ning kosmeetikakomplekti, mis koosneb huulepulgast, lauvärvidest ja ripsmetušist. Tutvustuses kirjutab kaheksaaastane tüdruk, et tegi need mängimiseks oma nelja-aastasele õele, aga on nõus samasuguseid tellimise peale sõpradelegi tegema, ja lisanud veebiaadressi, kuhu tellimused saata. Noorem õde on omakorda meisterdanud riidepuu ja pesumasina. Kahe peale saidki nad disainipreemia.
Muuseumi pedagoogi Ave Viirma sõnul on huvi näituse vastu avamisest saati olnud väga suur. „Alles eile tegin ekskursiooni, lapsed muudkui ahhetasid ja jooksid ühe vitriini juurest teise juurde sõnadega „Kas sa seda nägid?”. Näitusel on võimalus ka ise legodest meisterdada, laudadele pandud klotsid läksidki kohe käiku.”
Mänguasjamuuseum pole ainult lastele
Muuseumi direktor Triin Vaaro kinnitab, et paljud tulevadki muuseumisse spetsiaalselt „Legomaania” näitust vaatama. „Kui mõnikord kiputakse arvama, et muuseumid on igavad kohad, siis see näitus tõestab taas kord, et see ei pea paika. Kui anda lastele võimalus ise kaasa lüüa ja teema neid huvitab, harjuvadki nad muuseumis käima.”
Tartu mänguasjamuuseum tegutses algselt Toomemäel ning kolis praegustesse ruumidesse 2004. aastal, mil siin avati uus püsiekspositsioon. 2015. aasta lõpu seisuga on muuseumis üle 13 000 eseme. Lisaks pildikogu fotode, plakatite, postkaartidega. Kogutakse ka märke, raamatuid ja mälestusi.
Muuseumis saab näha mänguasju, millega mängisid praeguste laste vanavanemad ja vanavanavanemad. Need on vitriinidesse välja pandud elavate teemapiltidena aastakümnendite kaupa. Näha saab nii talulaste looduslikest vahenditest tehtud mänguasju kui ka linnalaste portselannukke, autosid ja mängukarusid, samuti tinasõdureid, pabernukke, vanu lauamänge ja palju muud.
Triin Vaaro sõnul oleks ekslik arvata, et mänguasjamuuseum on ainult lastele. „Pigem on see isegi rohkem täiskasvanute muuseum, kes leiavad siit üles oma lapsepõlvelelud, millega neil seostuvad nostalgilised mälestused. Öeldakse küll, et ükski muuseum ei saa olla kõigile, aga meie oma sobib paljudele. Siin käib üle 50 000 külastaja aastas.”
Tartu mänguasjamuuseumi peetakse Euroopas ainulaadseks. Teistes riikides kuuluvad mänguasjamuuseumid peamiselt erakollektsionääridele, kes oma kogus leiduvad asjad vaatamiseks välja panevad. Sealsed lastemuuseumid on meie mõistes tegevuskeskused. Tartu muuseum on nende kahe vahel, pakkudes nii üht kui ka teist.
Endisaegsed ja praeguse aja mänguasjad
Mõistagi ei kogu muuseum ainult sada aastat vanu mänguasju, vaid neidki, millega mängivad praeguse aja lapsed, sealhulgas arvutimänge. Helena Grauberg selgitab, et kui praegune ekspositsioon hõlmab aega 1980. aastate lõpuni, siis järgmine näitus ja püsiekspositsiooni osa on kavas teha 1990. aastate mänguasjadest. 1990. aastate algus oli mänguasjade poolest vaene aeg. Kui Nõukogude ajal toodeti Normas, Salvos ja Polümeeris miljoneid mänguasju aastas, siis Eesti taasiseseisvudes lõpetasid need tehased töö ning praegu valmistavad Eestis peamiselt puust ja tekstiilist mänguasju üksikud nišiettevõtted, mis Euroopast tuleva masstoodanguga võistelda ei suuda. 1990. aastate alguses hakkasidki müügile jõudma odavad Hiina mänguasjad ning peagi ka Barbie nukud ja legod, pakkudes varasemast hoopis teistsuguseid mänguvõimalusi.
Ave Viirma tõdeb, et kui võrrelda endisaegseid mänguasju praegustega, on erinevus märkimisväärne. „Sada või sada viiskümmend aastat tagasi oli tavaline, et laps kasvas üles täiskasvanu kõrval, õppis matkides ja mängis isetehtud mänguasjadega. Pedagoogilist eesmärki, et mänguasi peaks last sihipäraselt arendama nagu praegu, tollal ei olnud. Praegu on enamikul müügil olevatest mänguasjadest täiskasvanu ette antud kindel tegevus, mida sellega teha saab. Vanasti fantaseeris laps ise. Legod on nende kahe vahel: mingid võimalused on ette antud, samas võib lasta fantaasial lennata. Selles suhtes on legode maailm arendav, huvitav ja vajalik. Muidu poleks ju võimalik, et legod, mis on tänapäevasel kujul olemas olnud juba aastast 1958, on endiselt enimmüüdud mänguasjad maailmas.”
Näitus „Legomaania” jääb avatuks 26. märtsini.
Võidutööde lood
MAAILMA MÕJUKAIM MÄNGUASJA KAUBAMÄRK
Lego kaubamärgi alguseks loetakse aastat 1932, kui Ole Kirk Christiansen avas Taanis Billundi linnas puutöökoja, kus tehti ka puidust mänguasju. 1934. aastal pandi firmale nimeks Lego, mis taani keelest tõlgituna tähendab „mängi hästi”. 1949 tootis Lego grupp esimesed plastikust klotsid. 1958 sai legoklotside disain tänapäevase kuju ja patenteeriti. 1968 avati Billundis Legolandi teemapark. 1969 loodi Lego Duplo sari. 1988 sündisid esimesed Lego arvutimängud, 1999 avati Lego internetipood. Legosid müüakse praegu rohkem kui 140 riigis. Lego on mitte ainult maailma mõjukaim mänguasja kaubamärk, vaid ka suurim autorehvide tootja maailmas, mis toodab 316 miljonit mängurehvi aastas.
Loe ka:
https://opleht.ee/39853-tahelepanu-osale-lego-ehitusvoistlusel/
https://opleht.ee/39857-aratus-kaes-on-robootikaaeg/