Õpilased: PISA testid ei anna üldist pilti haridussüsteemi kvaliteedist

6. dets. 2016 Mikk Tarros Eesti õpilasesinduste liidu aseesimees - Kommenteeri artiklit

Riiklik haridussüsteemi hindamine on iga riigi kohustus, et tagada hariduse kõrgel tasemel toimimine. Hindamine riiklike haridustulemuste üle on loodud, et võrrelda eri haridussüsteeme nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil. Uuringud, nende hulgas PISA, põhinevad õpilaste testimisel, keskendudes peamiselt kvantitatiivsetele tulemustele hariduses.

„On väga tore, et Eesti tulemused PISA testis on ühed maailma parimatest, kuid õpilasliit leiab, et hariduse edukuse hindamine peaks olema suunatud seniselt rohkem kvalitatiivsetele meetoditele, nagu koolirõõm, väljalangus ja edasine haridustee. Me usume, et võti kõrgekvaliteedilise hariduseni seisneb hea ja sõbraliku õpikeskkonna loomisel, vaid nii tunnevad õpilased end koolis turvaliselt ja motiveeritult. PISA tulemused annavad hea ülevaate õpetusmeetodite tulemuslikkusest, kuid see ei tohiks jääda ainsaks kriteeriumiks,” sõnab Eesti õpilasesinduste liidu esimees Andreanne Kallas.

Õpilasesinduste liidu esimees sõnas, et hea tulemus PISA testis ei võrdu automaatselt hea haridusega. „PISA annab meile väärtusliku andmekogumiku, kuid sellel ei tohiks olla suurt osakaalu meie haridussüsteemi debatis, tõlgendades, et head tulemused võrduvad hea haridussüsteemiga. Riigi puhul on arusaadav, et soovitakse saada tagasisidet õppetööle tasemetööde ja eksamite kaudu, ent koolide taseme või „headuse” võrdlemiseks pole see piisav infoallikas.”

Eesti õpilasesinduste liit on seisukohal, et koolide ja õpilaste, antud juhul haridussüsteemide reastamine pelgalt testide tulemuste põhjal on ühekülgne ja pinnapealne. Selliselt saadud tulemus ei kajasta reaalset olukorda. Ideaalne võrdlemise süsteem ei ole kaldu testimise teel saadud tulemuste võrdlemise poole. Väga oluline on kaasata ja rõhutada pingerea koostamisel eri kriteeriume, sealhulgas õpilase õnnelikkus, lisavõimaluste hulka koolis, arvestada õpilaste sotsiaalmajanduslikku tausta jne.

Tervitame, et PISA hindamine ei põhine ainult faktiteadmistel, vaid on tihedalt seotud oskustega, mis tulevad kasuks tulevikus tööturul: finantskirjaoskuse arendamine, koostööoskus, eluliste probleemide mõistmine ja iseseisev lahendamine. Loodame, et tulemuste analüüsiga tuuakse õppekavasse juurde pigem meetodeid, mis suurendavad õpilaste oskust kriitiliselt mõelda, lahendada iseseisvalt ülesandeid ja töötada meeskonnas.
Meil on hea meel, et Eesti õpilaste tulemused on maailma tipus, kuid õpilasesindajad on veendunud, et fookus peab liikuma praeguselt kvantitatiivselt rohkem kvalitatiivsete aspektide poole. Õpilaste heaolu tuleb eelistada kõrgetele testitulemustele.

Jääme huviga ootame 2017. aasta aprillis avalikustatavat analüüsi osa õpilaste heaolu kohta ning tuleva aasta sügisel avaldatavat meeskondlike probleemilahendusoskuste tulemusi. Loodame, et ka need on meie jaoks rõõmustavad.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!