Põhjalik eeltöö – edu tagatis ehk Keemiaolümpiaad kui võistluste sari
2017. aasta rahvusvaheline keemiaolümpiaad toimub 6.–15. juulini Bangkokis. Eesti delegatsiooni pääsemiseks tuleb läbida seitsmeosaline väljakutse, millest esimene oli keemia lahtine võistlus. Möödunud 23. lahtise võistluse kolm paremat nooremas rühmas olid Sullo Saan (Hugo Treffneri gümnaasium, 10. kl) 54,5 p / 60, Mikael Rinne (Tallinna Tõnismäe reaalkool, 10. kl) 54/60 ja Anna Krupina (Tallinna Õismäe vene lütseum, 10. kl) 53/60 ning vanemas rühmas Paul Kerner (Tallinna Tõnismäe reaalkool, 12. kl) 48,5/60, Dmitri Šišmintsev (Tallinna 53. keskkool, 12. kl) 45/60 ja Carel Kuusk (Tallinna reaalkool, 12. kl) 44,5/60. Žüriil on õigus lahtisel võistlustel edukalt esinenud õpilasi kutsuda lõppvooru, mis toimub 31. märtsist 1. aprillini Tartus. Kõigil teistel on võimalus pääseda lõppvooru, esinedes edukalt piirkonnavoorus 21. jaanuaril. Hea tulemuse saavutamisel on väga oluline roll põhjalikul eeltööl.
Ettevalmistumine olümpiaadiks
Alanud õppeaastal ootavad keemiahuvilisi 64. keemiaolümpiaadil mitmed täiendused. Piirkonnavooru temaatika juurde on lisatud viited, mille peamine eesmärk on teadlikult suunata ja juhtida õpilase ettevalmistumist olümpiaadiks nii iseseisvalt kui ka koos õpetajaga. Samuti muudab õpetajad motiveeritumaks juhendama üldpilt õpilast olümpiaadil ootavatest teemadest. Viidete andmisel on arvesse võetud, et mõned teemadest on silmaringi laiendavad, kooliprogrammivälised ja mõeldud iseseisvaks omandamiseks. Selle aasta temaatikast võib sellise näitena välja tuua s- ja p-elementide nimetuste etümoloogia ja tõlgendamise, millega tutvumiseks soovitame tutvuda T. Gray raamatuga „Keemilised elemendid”. Olümpiaadipäeval abimaterjalina ette nähtud perioodilisustabelis on antud nii elementide sümbolid kui ka nimed, mis aitab veelgi kaasa vastava ülesande lahendamisele.
Suureks abiks ettevalmistumisel on teaduskooli kodulehelt (teaduskool.ut.ee) leitavad uuendatud õppematerjalid. Eriti soovitame K. Vihti kursust „Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse”, mis valmis pärast temaatika väljakuulutamist. Lisaks viidetele toetavad ettevalmistumist keemiaolümpiaadi kodulehelt leitavad harjutusülesanded.
Pakutud ülesannete läbi lahendamine on üks sammudest eduka esinemiseni olümpiaadil, sest eelmiste aastate ülesanded annavad aimu piirkonnavooru ülesannete keerukusest, õpetavad lahendama tüüpülesandeid ja annavad mitmekülgse ettevalmistuse. Olümpiaadiülesanded ei sarnane kooli omadega, mistõttu on harjutusülesanded eriti sobilikud silmaringi laiendamiseks ja lahendamise treenimiseks (ning niisama nautimiseks).
Juhime tähelepanu, et enamik harjutusülesannetest on antud algsel kujul. Seetõttu ei ühti nad ideaalselt selle aasta temaatikaga ja katavad rohkem teemasid, kuid kui raske õppustel ‒ kerge lahingus. Mõned „lisateemad” vastavad ka vanale õppekavale, soovitame jätta need tähelepanuta. Rõhutame, et eesootaval olümpiaadil kasutame võimalikult vähe õppekavaväliseid mõisteid ning kõik võõrad terminid on lahti seletatud. Ülesannete koostamisel on žürii lähtunud kehtivast õppekavast ning pööranud tähelepanu ülesannete ja teaduskooli uuendatud õppematerjalide vastavusele.
Piirkonnavooru temaatika
21. jaanuaril 2017. a toimub 8.–12. klassi õpilastele 64. keemiaolümpiaadi piirkonnavoor. Iga klassi ülesannete komplekti esimene ülesanne on testi vormis. Piirkonnavooru ülesannete temaatika on järgmine.
8. klass
- –3. perioodi elementide levimus ja lihtainete kasutusvaldkonnad 1
- aatomite ja ioonide elektronskeemid
- elemendi määramine elementaarosakeste arvu järgi
- laborinõud ja seadmed ainete lahutamiseks 2A, 3A
- oksüdatsiooniastme määramine
- ohutusmärgid ja kodukeemia
9. klass
- happelised, aluselised ja amfoteersed oksiidid
- lahustuvus; aine lahuse tiheduse, massi ja ruumala seos
- metallide reageerimine soolhappega
- pihussüsteemid 4
- tuntumate hapete ja aluste struktuurivalemid
- ühikud ja nende teisendamine 5A
10. klass
- isotoobid ja keskmise aatommassi arvutamine 5B
- Le Chatelier’ printsiip
- naatriumi ühendid 2B, 3B
- s- ja p-elementide nimetused 1
- tiitrimise kasutamine sulamite analüüsis
- vesinikperoksiid
11. ja 12. klass
- halogeeniühendid ja atmosfääri osoonikihi keemia 6
- kontsentreeritud väävelhappe keemilised omadused 7
- orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad ja polaarsed sidemed 2C
- sooda tootmine 8
- ühikanalüüs 5A
1. T. Gray, Keemilised elemendid. Ajakirjade kirjastus, Tallinn 2014.
2. Teaduskooli õppematerjalid
A A. Koorits, K. Kestav, Ettevalmistus keemiaolümpiaadiks I: laboratooriumis kasutatavad vahendid
B V. Ivaništšev, H. Ers, Ettevalmistus keemiaolümpiaadiks II: ülesanded valemite määramise kohta III
C H. Timotheus, Täiendavaid teemasid koolikeemiale II: funktsionaalsed rühmad I
3. 100+ Experiments in Chemistry II
A separation of mixtures
B s-metals
4. M. Saar, N. Katt, Keemia õpik 8. kl. Maurus, Tallinn 2015.
või T. Ivan, Keemia õpik 8. kl. Avita, Tallinn 2015.
5. R. Pullerits, M. Mölder, Keemiaülesannete lahendamine. Avita, Tallinn 2000.
A I. Üldküsimused (lk 10–12, 19–28).
B I. Üldküsimused (lk 31–35).
6. E. Aessaar, Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid
7. A. Talvari, Ohtlikud ained. Sisekaitseakadeemia, Tallinn, 2006, lk 115–117
8. Wikipedia, Sodium carbonate.
Märkus: Teaduskooli õppematerjalides palume ennekõike keskenduda temaatikat puudutavatele osadele. Vastavalt „laborinõud ja seadmed ainete lahutamiseks”, „naatriumi ühendid” (vt „IA RÜHM”) ja „orgaaniliste ühendite funktsionaalsed rühmad ja polaarsed sidemed” (reaktsioonide mehhanismideta). Juhime tähelepanu, et mõned allikad võivad sisaldada vigu, ja palume mõistvat suhtumist. Näiteks A. Talvari õppematerjalis toodud reaktsioonide õiged võrrandid on:
C(t) + 2H2SO4(konts) → CO2(g) + 2SO2(g) + 2H2O(v)
Pb(t) + 3H2SO4(konts) → Pb(HSO4)2(t) + SO2(g) + 2H2O(v)