Riigi keel, teaduskeel

9. dets. 2016 Karl Kello toimetaja - 1 Kommentaar
Karl Kello

Karl Kello

Eesti teaduskeele IV konverentsilt (TLÜ, 2.–3.12) jäi kõige muu kõrval kõrva väljaütlemine, et uues, kavandatavas „Eesti keelestrateegias 2018–2027” tuleks jätta välja sõnake „ka”. Mis esineb n-ö kehtivas eesti keele arengukavas, kus nähakse ette avaldada tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles. Saaks ju öelda palju lihtsamalt ja loogiliselt: „avaldada tähtsamad teadustulemused eesti keeles”, s.o riigikeeles. Vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist (loe: ingliskeelestumist). Sest kui palju meil neid doktoritöid ikka kirjutatakse saksa, prantsuse, hiina … keeles.

Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts on tõdenud, et doktorantuur ongi juba sunnitud ingliskeelseks, ja küsinud retooriliselt: kas eesti rahvusmõtet tuleks edaspidi mõelda inglise või hiina keeles? Teaduskeele nõrkus peegeldub hariduses – ja vastupidi.

Euroopa Liidu keelepõhimõtete eesmärk on, et iga eurooplane omandab vähemalt kaks võõrkeelt. Mis läheb ilmselt asja ette iseäranis siis, kui omakeelse teaduse tegemine ei tule kõne alla. Aga kui juba säärane õilis eesmärk, tuleb ka keeleomandamisprotsess ümber muuta, ja seda lasteaedadest alates – kui ei soovita, et mängu jääksid vaid eliidi huvid, nagu alati. Täiusliku kaks-kolmkeelsuse omandamine saab võimalik olla üksnes mängeldes, s.o nõnda varajases lapseeas, kui keelt õpitakse õppimata.

TLÜ professor Daniele Monticelli sedastas, et täiuslik kakskeelsus teaduses oleks päris hea lahendus. Ingliskeelse teaduse tegemine on noorteadlaste jaoks vältimatu, seda teaduslikku kogukonda kuulumise mõttes, kui ei soovita istuma jääda ja isolatsiooni sattuda. Rahvusteaduse mõiste on Monticelli sõnul väga ebaõnnestunud – teadus on teadus, seda tuleb teha nii, et oleks arusaadav.

TÜ tänapäeva eesti keele professori Helle Metslangi järgi (vt PM, 3.12) on nii, et „Eesti riik peab oma keele eest hoolt kandma. Ta ei saa seda jätta jumala hooleks.” Nii ongi. Kes ise ennast aitab, seda aitab ka jumal. Õigusteadlane ja -ajaloolane Peeter Järvelaid pidas teaduskeele konverentsil vajalikuks meenutada, et eesti keel on põhiseaduslik riigikeel ja eesti keele instituut – see on riigikeele instituut, st riigiamet, mida riik peab üleval. Peeter Järvelaid tõdes, et kuigi meil osatakse inglise keelt väidetavalt hästi, on meie teaduskeel inglise emakeelega kolleegide silmis heal juhul keskastme keel. Sellesse suhtutakse liigagi heatahtlikult, nagu omal ajal kohalikku vene keele purssimisse. Kui doktoritöö tehtaks riigikeeles ja lühikokkuvõte avaldataks inglise keeles, siis leiaks see ehk ka lugemist.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Riigi keel, teaduskeel”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Suur tänu, Karl Kello!
    Erakordselt tähtis teema… Tunnistagem, et meid on tabanud viimastel aastakümnetel nn SUURUSEHULLUSTUS – tahama kõiges olla maailma tipus… See egoism on viinud isegi seljapööramisele oma emakeele. TEADUSKEEL ei ole ju suhtlus- ega isegi hea ajalehe keel…

    Mäletan, kuis 1990 tuli hakata “kokku kirjutama” väitekirja. 1970-ndatel oli sisse viidud ju vene keele nõue. Vaatamata selle keele eelnevaile õpingutele ja teenistusele N.armees olin mures, kuidas keeruka teadusliku teksti semantikat edasi anda (hoopis teine asi oli teadusliku teksti MÕISTMINE lugemisel – sellega tulin hästi toime). Õnneks tuli 1990 algul Liidu valitsuse otsus – kui on vastav nõukogu, siis võib väitekirja esitada liiduvabariigis emakeeles. See oli suur kergendus (autoreferaadi lasin tõlkida professionaalsel tõlkijal). Olen uhke, et minu väitekiri on eestikeelne! NB! – hoopis tähtsam on, kuidas pikaajalise eksperimendi ja teaduskirjanduse analüüsi tulemusi koolis kasutatakse…

    Kuulen oma tuttavatelt õppejõududelt, et teadustööde TASE olevat kõrgkoolides langenud just nn keelenõude tõttu – kõik tudengid, kõik juhendajad ja kõik oponendid ei pruugi vallata põhjalikult inglise TEADUSKEELT. Elame väidetavalt liberaalses ühiskonnas – miks ei võiks siis ka teaduskeele valikul olla vabadus. Kes tõesti keelt valdab ja soovib olla nö maailma tipus võib kirjutada (mõeldes tulevikule) kasvõi hiina keeles… Vastasel juhul ei oota meid Eestis kakskeelsus vaid ainult ingliskeelsus!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!