Tartu ülikooli teadlased tegid läbimurde taimede süsihappegaasi tajumise mõistmisel

15. dets. 2016 - Kommenteeri artiklit

Tartu ülikooli teadlased astusid suure sammu edasi teadmistepõhise põllumajanduse arendamisel ja vettsäästvate toidutaimede aretamisel.

Õhu CO2 kontsentratsioon on viimase saja aasta jooksul järjepidevalt kasvanud, mõjutades kliimat ja taimestikku. Siiski ei ole praeguseni selge, mil moel mõjutab see taimede eluvõimet ja saagikust – tunnuseid, mis on jätkusuutliku toidutoomise alustalad.
Piisava valguse ja vee olemasolul suudavad taimed toota atmosfääri süsihappegaasist orgaanilist ainet. See on kogu loomse elu alus maal. Seni teatakse veel suhteliselt vähe sellest, kuidas süsihappegaas taimede veekasutust ja kasvu mõjutab. Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlaste juhtimisel avastati taimsete valkude koostöömehhanism, mida taimed rakendavad oma veekasutuse ja kasvu reguleerimiseks õhu süsihappegaasi ehk CO2 taseme muutudes. Uued teadmised aitavad kaasa teadmistepõhise põllumajanduse arengule ja võimaldavad aretada vettsäästvaid toidutaimi, mis on saagikad ka kõrge süsihappegaasi tasemega keskkonnas.

Eesti teadlaste juhtimisel läbi viidud uurimistöös, kus osalesid ka Soome, USA ja Hiina teadlased, avastati, et mitmetel õhulõhede regulatsioonis osalevatel valkudel on CO2 tajumisel väga olulised ülesanded, mida seni pole teatud.

Professor Hannes Kollist rääkis, et kasvava süsihappegaasi taseme ja muutuva kliima tingimustes on väga oluline mõista eluslooduses toimivaid molekulaarseid mehhanisme. „Eriti oluline on selgitada neid protsesse taimedes – organismides, mis annavad meile lisaks toidule ja hapnikule ka paljude kemikaalide, nagu näiteks ravimite, maitse- ja lõhnaainete ning ehitusmaterjalide lähteprodukte.”

Tartu teadlaste eestvõttel on juba algatatud jätku-uuringud, kus kontrollitakse avastatud mehhanismi toidutaimedes, näiteks tomatis ja riisis. Jätkatakse ka uuritud valkude struktuuri kirjeldamist. Töö praktiline eesmärk on aretada efektiivsemaid taimi ning töötada välja ühendeid, mis võimaldavad suurendada taimede veekasutuse efektiivsust.

Loe tehtud avastuste kohta pikemalt ERR Novaatorist.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!