Teadusfoorum „teadusEst 2016”: kuidas toetada noori ja hoida naisi teaduses

16. dets. 2016 Eeva Kumberg, Eesti teadusagentuuri kommunikatsioonijuht; Siret Rutiku, Eesti teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja - 1 Kommentaar
Esimene, eelkõige teadlastele, teadus- ja arendusasutuste juhtidele, teadusadministraatoritele ning ministeeriumide teadusnõunikele suunatud teadusfoorum tõi Tartusse 8. detsembril kokku üle kahesaja inimese. Fotod: ETAg

Esimene, eelkõige teadlastele, teadus- ja arendusasutuste juhtidele, teadusadministraatoritele ning ministeeriumide teadusnõunikele suunatud teadusfoorum tõi Tartusse 8. detsembril kokku üle kahesaja inimese. Fotod: ETAg

 

Nagu paljudes valdkondades, toimuvad ka Eesti teadussüsteemis muutused, mis mõjutavad mitte ainult praeguseid teadlasi, vaid pikemas perspektiivis ka noori, kes kaaluvad teadusesse suundumist ja teadlaskarjääri valimist.

Eestis on teadus- ja arendustegevus paljude teiste riikidega võrreldes ebamõistlikult projektipõhine, mis ohustab nii teaduse jätkusuutlikkust kui ka raskendab teadlaste pühendumist oma põhitööle. Suur konkurents, doktoranditoetuse madal määr ja rahastuse ebakindlus toob kaasa ohu, et teadlaskarjääri valik on ülikoolilõpetajate seas üha vähem populaarne. Teadlaskarjääri madalamatel astmetel ei ole ka töötasu noortele sageli motiveeriv, seda enam, kui puudub perspektiiv karjääriredelil edasi liikumiseks ja paremaks sissetulekuks. Lisaks on teadlaste ametikohad Eestis enamasti tähtajalised. Tähtajatute töölepingute suunas küll liigutakse, kuid on ilmne, et kõigile teadlastele tähtajatuid töölepinguid võimalik tagada ei ole. Samas pole selge, mis kriteeriumidest lähtuvalt, millistel tingimustel ja millise ajaperspektiiviga selleks lootust oleks.

Ühiskondlik surve teadlaskonnale on järjest kasvanud, mitte ainult Eestis, vaid üleilmselt. Tänapäevased teadusuuringud, eriti alusuuringud, on väga kulukad ja samas võib tulemuste „kasulikkus” ilmneda alles aastate või pigem isegi aastakümnete pärast.

Sotsiaalmajanduslike piirangute tingimustes on üha sagedamini kuulda ootustest teaduse rakendatavusele. Mis kasu on teadusest ühiskonnale? Mis kasu toob see majandusele? Teadlased on harjunud oma teadustöö tulemusi avaldama erialakeeles ja sageli ei selgitata nende tööd ühiskonnale piisavalt selgelt ja arusaadavalt.

Mitmeid neid küsimusi arutati 8. detsembril teadusfoorumil teadusEST2016. Esimene, eelkõige teadlastele, teadus- ja arendusasutuste juhtidele, teadusadministraatoritele ning ministeeriumide teadusnõunikele suunatud teadusfoorum tõi Tartusse kokku üle kahesaja inimese. Sama palju või enamgi huvilisi jälgis ettekandeid veebi vahendusel.

Haridus- ja teadusministeeriumi teaduse rahastamise plaane tutvustas foorumil asekantsler Indrek Reimand. Teadusasutuste baasfinantseerimise küsimuste üle arutles TÜ rektor Volli Kalm. Tallinna tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo keskendus oma ettekandes teaduse ees seisvatele väljakutsetele laiemalt.

Miks on vaja teaduse rahastamise süsteemi muuta?

Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel ütles oma ettekande sissejuhatuses, et vana süsteem toimis alguses hästi ja toetas teaduse arengut. Praeguseks on see aga ajale jalgu jäänud ega võimalda Eesti teadusasutustel piisavalt arendada sellist teadlaskarjääri mudelit, mis toetaks teadlaste koostööd ettevõtetega ja rahvusvahelist mobiilsust, soodustaks nende teadmussiirde- ja innovatsioonialast enesetäiendamist.

Sõltume liiga palju Euroopa Liidu tõukefondidest ning edukate riikidega võrreldes on meie teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase madal. Grandid on lühiajalised, kestavad neli või viis aastat ja pärast seda peab uuesti raha taotlema. Kui taotlus ebaõnnestub, on ka töökoht ohus. Uues kontseptsioonis näeme, et meil on kindel arv väga tublisid teadlasi, kellele ülikoolid – tänu asutuste tegevustoetusele – loovad püsirahastusega töökohad. Nende teadlaste ümber tekivad grantidel töötavad ajutised väiksemad töörühmad, mis võimaldavad ülikoolidel arendada välja nn teadlaskarjääri mudelit.” (Mudelist saab lähemalt lugeda J. Aaviksoo ja R. Veinthali artiklist „Tenuur kui akadeemilise vabaduse tagatis”, Sirp, 23.09.)

Kõige üldisemas mõttes vähendab uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uue kontseptsiooni rakendamine teaduse projektipõhisust, uurimistoetuste taotlemise bürokraatiat ja loob koos suuremate grantide ning muudatustega teadlaskarjääri mudelis eeldused parandada teadlaste koostööd ettevõtetega ning liikuda teadmismahuka majanduse poole.

Millal uus süsteem rakendub?

Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon saab teoks järk-järgult ja eesmärk on lõpetada üleminek 2020. aastaks. Praegu on väljatöötamisel grandisüsteemi rakenduskava printsiibid, uute grantide taotlusvoor korraldatakse esmakordselt järgmisel aastal.

Teadlaskarjääri silmas pidades: mis muudatusi on oodata doktoriõppes?

Doktorikraadiga inimesi on vaja teadlaskonna järelkasvuks, kuid mitte ainult. Targa majandusega riigis on doktorikraadiga inimesi vaja ühiskonna kõigis valdkondades. Teadmistepõhises Eestis peaks praegusest rohkem doktorikraadiga inimesi töötama näiteks poliitikanõunikuna, ettevõtte juhina, ministeeriumiametnikuna, koolidirektorina, ka õpetajana. Praegune doktoriõpe on suunatud siiski eelkõige teadlaskonna järelkasvu tagamisele ja on sellisena ajale jalgu jäänud. (Vajadusest reformida doktoriõpet, et see vastaks rohkem ühiskonna väljakutsetele ning vajadustele, kirjutas Eesti teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja Siret Rutiku 18. septembri Postimehes.) Kuidas uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon seda mõtet toetab?

Eelkõige on kontseptsiooni koostades silmas peetud tulevikuteadlase karjäärimudelit, mis toetab koostööd ettevõtetega ja enesetäiendamisvõimalusi, soodustab tööalast liikuvust, mh ettevõtlussektoris, ja motiveerib noori valima teadlase või inseneri ameti. Lähiaastatel on riigil plaanis doktoranditoetust suurendada kuni kaks korda.

Pea poole rahvastiku intellektuaalne potentsiaal ei jõua teadusesse.

Anne Kahru, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi keskkonnatoksikoloogia labori juhataja ja juhtivteadur kinnitas oma ettekandes, et ka Eestis saab edukalt tippteadust teha. Eraldi tähelepanu pööras Kahru teadlaskarjääri küsimustele. „Miks kõigist doktorantidest ei saa teadlasi? Miks kõigist teadlastest ei saa professoreid/juhtivteadureid? Miks naisi on tipus vähem?” küsis ta ja vastas samas, et ehkki doktorandi jaoks on võtmetähtsusega teadusliku uudishimu olemasolu, edasiminekuks sellest ei piisa. Edukas teadlane peab olema valmis nägema suurt pilti, arvestama ebaõnnestumistega ning taluma karmi konkurentsi ja kriitikat.

Eraldi analüüsis Anne Kahru naiste teadlaskarjääri. Doktorantuuri astub ja lõpetab nii mehi kui ka naisi enam-vähem võrdselt, kuid mida kõrgemale karjääriredelil, seda vähemaks teaduses naisi jääb. Naiste karjääriperspektiiv teaduses ei ole kuigi helge. Tippteadlaste karmi konkurentsi tingimustes on eelis meestel, seejuures ei ole see mitte teadmiste- ja oskuste-, vaid soopõhine, sest naistel sünnivad lapsed. Karjääriks obligatoorne välismaise postdoktorantuuri nõue ei toeta paarisuhtes olevaid naisi, sest mees ei soovi või ei saa tulla välismaale järeldoktori lapsehoidjaks. Praegu on naised väheste eranditega sunnitud valima, kas kodu-mees-lapsed või tippteadus. See ei peaks nii olema ja tegu on palju sügavama probleemiga, mis laieneb kogu Euroopale ning paljudele valdkondadele. Naiste teaduskarjääri teema võttis Anne Kahru kokku, tsiteerides artiklit „Global gender disparities in science” ajakirjast Nature, Vol. 503, 201: „Ükski maa ei ole nii rikas, et ignoreerida poole rahvastiku intellektuaalset potentsiaali.”

Mida teha, et noored teadlased Eestisse tagasi tuleksid?

Cambridge’i ülikooli järeldoktor Mihkel Kama oli foorumil ettekannet pidades seda meelt, et kuna Eesti on väike ja raha on vähe, tuleks selleks, et noored teadlased Eestisse tuleksid, rõhutada seda, mis meil on head: võimalus teadussuundi üles ehitada, looduslähedus, riiklik tervishoid, helde lapsepuhkus. Mihkel Kama viis välismaal viibivate noorteadlaste seas läbi küsitluse, mille põhjal selgus, et ligikaudu pool Euroopas tegutsevaid noorteadlasi kaaluks Eesti grantidele ja töödele kandideerimist, kui info meie ühiskonna ja võimaluste kohta nendeni jõuaks. „Tuleb olla proaktiivne enda tutvustamisel ning seejuures peavad pisiasjad olema korras – vaja on selget ja hästileitavat infot, konkreetset ja selget karjäärimudelit, toetust teadlaste peredele,” loetles noor tippteadlane. Ettekande lõpetuseks pakkus Mihkel Kama välja ka nn ideaalse individuaalgrandi, mis võiks aidata noorteadlasi kodumaale tagasi tuua.

 


Kogumik Eesti teadus 2016 – õpetlik ülevaade kõigile huvilistele

1-28Teadusfoorumil esitleti äsja trükist ilmunud esinduslikku kogumikku „Eesti teadus 2016” Eesti teadusagentuuri eestvõttel koostatud Eesti teaduse hetkeseisu kajastav kogumik on omataoliste hulgas esimene, pakkudes kokkuvõtlikku ülevaadet nii Eesti teaduse arengust, mõjust majandusele kui ka Eesti teaduse positsioonist rahvusvahelises võrdluses ning teistest aktuaalsetest teemadest.

Põhjalike, statistilist analüüsi sisaldavate artiklite kõrval, nagu kulutused teadus- ja arendus­tegevusele ning teadus- ja arendustegevus ja tootlikkus rahvusvahelises võrdluses, käsitletakse kogumikus ka teisi aktuaalseid teemasid, nagu avatud teadus, teaduse rahastamissüsteemi puudutavad muudatused, teadlaskonna järelkasv ja tähtsus majandusarengule. Lugemisele pakuvad vaheldust teadlaste enda tehtud teadusfotod.

Terviklikus ülevaates on mõtlemisainet nii teadlastele, poliitikakujundajatele kui ka teistele teaduse vastu huvi tundvatele inimestele.

Kogumiku artiklite autorid, Tartu ülikooli professorid Tiit Tammaru, Jüri Allik ja Urmas Varblane kuulusid ka kogumiku toimetuskolleegiumi. Kirjutisi on teadusagentuuri juhatuse esimehe Andres Koppeli, Tallinna tehnikaülikooli professori Olle Hintsi, Tartu ülikooli vanemteaduri Heli Lukneri, pangajuhi ning Tallinna tehnikaülikooli külalisprofessori Robert Kitti ja teiste sulest.

Kus ja kuidas huviline kogumiku kätte saab?

Paberil raamatuna saab kogumikku Eesti teadusagentuuri Tartu kontorist. Eesti teadusagentuuri koduleheküljel loetelus „Publikatsioonid” on üleval kogumiku elektrooniline versioon. Sealt leiab ka kogumikus toodud jooniste andmed tabelitena.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Teadusfoorum „teadusEst 2016”: kuidas toetada noori ja hoida naisi teaduses”

  1. inseneR ütleb:

    Teadusesse paigutatav raha võiks olla teemastatud Eesti majandusele ja tehaste tootearendusele vajalike akadeemiliste uurimisteemadega, alles siis saab siinne teadustegevus mõjutada Eesti tehaste konkurentsivõimet eksporditurul ja sellega tuua riiki rohkem raha, ka teadusele. Eesti majandusele vajalikke uurimisteemasid peaks koos teadusrahaga välja pakkuma raha jagaja, Eesti Teadusagentuur ja määrama teemad koostöös tööstuse erialaliitude ja tehaste tootearendajatega. Kui teadustegevus saab olema seotud Eesti majandusega, alles siis on mõtet suurendada riiklikku teadusraha. Kui seda ei tehta, siis võib teadusraha osakaalu tõsta, mitte ainult 1%-ni, vaid ka 10%-ni või isegi 100%-i peale SKP-st, kuid majandusele see positiivselt mõjuda avaldada ei saa, sest ei uurita seda, mida oleks Eestile vaja.
    Kuna kogu teadus ei peaks olema kohe “potti pandav”, vaid ka perspektiive avav, siis peakski Riigikogu vastu võtma otsuse, kui suur osakaal on lototaolise võidu võimalusega teemastamata fundamentaalteadusel ja kui suur osa teadusel, mille akadeemilised teemad on tulnud Eesti majanduse vajadustest.
    Võiks välja pakkuda jätkusuutliku proportsiooni loto analoogi põhjal ja see oleks: 15% lototaolisele teemastamata teadusele ja 85% teemastatud teadusele. Sellise proportsiooni põhjal ei tekiks teadusteemade hüplemist nelja aasta tagant, mis on iseloomulik praegusele teadussisesele artiklikvaliteedile rõhuva projektipõhise teaduse juures, kuna rahastatavad teemad pole üldse seotud vajadustega teaduse järele väljastpoolt teadust.
    Umbes sama proportsioon on EL-i Horizon 2020 programmis fundamentaalteaduse uurimisraha ja majanduse poolt teemastatud rahastatava TA vahel. Eesti teadlased on seni innukalt osa võtnud EL-i Raamprogrammist ning on teinud peamiselt TA tööd Eestile tehastele mittevajalikel teemadel. On saanud selle tegevuse eest kokkulepitud sellitöö tasu, kuid kuna TA projekti teema on reeglina välismaa tehase tootearendusega seotud, siis kommertsialiseerib selle konsortsiumit juhtinud tehas ja saab kuni 1000 kordse kasumi projekti panustatud TA rahast. Eesti on jäänud pidevalt sellest projektile järgnevast tootemüügirahast ilma, sest EL-i projekti pole initsieerinud Eesti tehas oma tootearenduse teema baasil.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!