Üks aasta raamatukogus

9. dets. 2016 Stiina Sild Tallinna keskraamatukogu raamatukoguhoidja - Kommenteeri artiklit
Solarise keskuse Apollo raamatupoe juhataja Marve Tepneri sõnul uuendatakse edetabelit igal nädalal. Koht müügiedetabelis sõltub tema sõnul nii autori tuntusest kui ka teose turundusest, ostetakse ka kalleid raamatuid. Foto: Heiki Raudla

Solarise keskuse Apollo raamatupoe juhataja Marve Tepneri sõnul uuendatakse edetabelit igal nädalal. Koht müügiedetabelis sõltub tema sõnul nii autori tuntusest kui ka teose turundusest, ostetakse ka kalleid raamatuid. Foto: Heiki Raudla

 

Ajalehed, raadio- ja telesaated on vanema generatsiooni raamatuvaliku peamised mõjutajad. Noorema lugejas­konna eelistusi kujundavad enim filmid ja teleseriaalid.

Aastal 2015 olid loetumateks eesti autoriteks Indrek Hargla, Andrus Kivirähk, Erik Tohvri ja Mart Kadastik. Teadmiskirjanduse esikolmiku moodustasid Valdur Mikita, Vahur Kersna ja Heinz Valk.

Kui tõlkekirjanduses jätta kõrvale kooli soovitusliku kirjanduse teosed, on enim loetud autorid M. C. Beaton, Lars Kepler ja Jo Nesbo. Juba praegu võib prognoosida, et samad autorid jõuavad ka 2016. aastat kokku võtvates edetabelites ettepoole.

Nõudluse mõjutajad

Lugeja tahab ennekõike seda, mida reklaamitakse ajalehes, raadios või teles. Näiteks võib tuua ühe „Kirjandusministeeriumi” saate, kus tutvustati Joanne Fluke kriminaalromaane, pärast mida hakati teoseid aktiivselt küsima ka raamatukogudest.

Reklaami mõjul on kasvanud ka Mart Sanderi „Litside” I ja II osa, Helena Rappaporti „Nelja õe”, Andrew Norman Wilsoni „Kuninganna Victoria”, Katrin Saali-Sauli „Naiseks olemise kunsti”, Rene Bürklandi „Tervise alkeemia” ja „Targa tee terviseni” ning Giulia Endersi „Võluva soolestiku” populaarsus meie raamatukogudes.

Ajalehed, raadio- ja telesaated on vanema generatsiooni peamised mõjutajad. Noorema lugejaskonna eelistusi kujundavad enim filmid ja teleseriaalid. Raamatud, mille ainetel on tehtud film, kaovad riiulilt ülihelikiirusel ja nende ootejärjekorrad on raamatukogudes pikad.

Sel aastal linastusid ekraniseeringud näiteks sellistest teostest nagu Paula Hawkinsi „Tüdruk rongis”, Ransom Riggsi „Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele”, M. L. Stedmani „Valgus ookeanide vahel” ja Jojo Moyesi „Mina enne sind”. Teleseriaalid „Sõda ja rahu” (Lev Tolstoi samanimelise tetraloogia põhjal), „Poldark” (Winston Grahami samanimelise raamatusarja aintel) ja „Võõrmaalane” (Diana Gabaldoni samanimelise raamatusarja põhjal) kasvatasid ka raamatute menukust.

Elulooraamatud ja „Minu …”sari

Endiselt loetakse mälestuste ja elulooraamatuid, kuid nende uudsus on kadunud. Trendile alusepanijaks võib lugeda Mihkel Raua teost „Musta pori näkku”, mille ilmumise järel 2008. aastal oli ootejärjekorras sadu inimesi ja soovitud raamatu kättesaamist tuli oodata kuid.

Sarnane huvi ei ole hiljem kordunud. Ainus lähedale jõudnu on Vahur Kersna teostega „7 x 7” ja „Ei jäta elamata”.

2016. aasta enim tähelepanu saanud mälestuste või elulooraamatuteks võib nimetada Mart Kadastiku „Nüüd ma siis kirjutan”, Margit Kilumetsa „Jaak Joala. Kuulsuse ahelaid”, Stig Rästa „Minu Kennedyt”, Kalle Muuli „Vilja teist elu”, Mägi Jürka „Hoiab oma leiba”, Andres Ellamaa „Arstile jääb valu” ja Marju Lauristini „Marjustini sajandit”.

Meessoost lugejate hulgas on populaarsed sõdurite mälestused ja elulood, näiteks Raymond Bagdonase „Tankikrahv Hyazinth von Strachwitz”, Leonid Mletšini „Brežnev” ja „Andropov”, „SS-erikomando „Dirlewanger” võitleja mälestused” ning David Howarthi „Me sureme üksi”.

Endiselt on armastatud üheksa aastat tagasi ilmumist alustanud „Minu …” sari. Petrone Prindi väljaantav reisikirjade ja -kogemuste sari on võitnud Tallinna keskraamatukogu lugejate südamed. Enim küsitakse-loetakse küll uusimaid teoseid, kuid ka vanemad ei jää riiulitele seisma, vaid lugejad leiavad need endiselt üles.

Raamatukoguhoidjad on märganud, et lugejatel on tekkinud harjumus laenata reisile kaasa lisaks reisijuhiraamatule ka teos „Minu …” sarjast.

Noortekirjanduse avardumine

Viimased aastad on toonud tõlkemaastikule suure hulga uut noortekirjandust. Tänuväärse töö on meie noorte lugemisvõimaluste avardamisel ära teinud näiteks Pegasus ja Päikese kirjastus.

Kui sajandi algul valitsesid nõiad, vampiirid, võlurid ja muu fantastiline, siis nüüd on noortekirjandus naasnud tavamaailma. Nõudlus elulistel ja aktuaalsetel teemadel kirjutatud teoste järele on suur.

Raamatukoguhoidjad on tähele pannud, et näiteks John Greeni, Zoe Suggi, R. J. Palacio, Gayle Formani ja Jenny Hani teosed on väga harva riiulis, kuna need laenatakse kiiresti uuesti välja. Loomulikult ei tähenda see, et noored ei loe enam fantaasiakirjandust, näiteks ka Michael Scotti „Surematu Nicholas Flameli saladuste”, Christopher Paolini „Pärandi”, James Dashneri „Labürindijooksja”, Cassandra Clare’i „Surmava arsenali” ning Richelle Meadi „Vampiiride akadeemia” sarja raamatud ei jää kuigi kauaks raamatukoguriiulile.

Kodumaise noortekirjanduse peamine väljaandja on aastaid olnud Tänapäeva kirjastus, mis 2000. aastast korraldab koostöös lastekirjanduse keskusega noorteromaani võistlust. Peaaegu kõik nende auhinnatud ja avaldatud teosed käsitlevad noortele elulisi ja aktuaalseid teemasid. Kui suure kirjandustoodanguga riikides eksisteerivad kaks maailma – reaalne ja fantastiline – edukalt kõrvuti, siis Eestis eelistavad autorid reaalelu.

Aina rohkem täheldavad raamatukoguhoidjad ingliskeelsete noorteromaanide laenamist, mis tähendab, et noored on teadlikud maailmas menukatest teostest ega jõua ära oodata, et need eesti keelde tõlgitakse. Näiteks küsitakse armastusromaane ja seiklusjutte ning järge sellistele teostele nagu Sally Greeni „Poolpaha”, Colleen Hooveri „Lootusetu” ja Ally Condie „Määratud”.

Välja võib tuua veel ühe kasvava trendi. Noortekirjandust ei laena ja loe mitte ainult noored, vaid ka nende vanemad ja vanavanemad. Hea noorte­romaan leiab alati lugeja!

Kriminaalkirjandus

Eelmise aasta enim laenatud tõlkekirjanduse raamatute edetabelist moodustavad ligi pooled kriminaalromaanid. Ja nagu möödunud aastal loetakse ka tänavu M. C. Beatoni, Lars Kepleri, Henning Mankelli, Jo Nesbo, Camilla Läck­bergi ja Jussi Adler-Olsseni teoseid. Nende autorite raamatuid laenavad ja loevad nii mehed kui ka naised, noored kui vanad. Iga uue osa ilmumisel hakatakse uuesti rohkem laenama ka autorite varasemaid teoseid.

Vaadeldes eelmises lõigus nimetatud autoreid, ei saa jätta märkimata, et Skandinaavia kriminaalkirjandus on Tallinna keskraamatukogus jätkuvalt populaarne. Selle üks põhjus on ilmselt meie lähedane meelelaad Põhjamaadega ja nende teoste suur turustamine meedias.

Sel aastal on lugejate varajasest suurema poolehoiu võitnud kodumaine kriminaalkirjandus. Näideteks võib tuua kirjanduskonkursil „Bestseller 2015” edukad olnud Helga-Johanna Kuusleri „Puhkus koomas”, Marek Kahro „Seal, kus näkid laulavad” ja Reelika Lootuse „Ära võetud”. Ilmusid ka Katrin Pautsi Saaremaa põneviku sarja esimene osa „Politseiniku tütar” ning Ketlin Priilinnu Rebecca Lindbergi sarja esimene teos „Enne kui on hilja”.

Vaade tulevikku

Tuleviku ennustamine on tihti keeruline, kuid kindel võib olla, et 2017. aastal ei vähene „Minu …”sarja ja kriminaalkirjanduse populaarsus. Alati on võimalus, et järgnev aasta toob mõne menuka elulooraamatu, sest kuigi nende laenamine väheneb, ilmub neid endiselt palju. Noortekirjanduses on oodata head aastat, sest rahvusvaheliselt edukaid noorteromaane välja andev Päikese kirjastus, mis andis välja esimese romaani selle aasta 1. aprillil, paistab olevat hoos ja neilt võib loota eelmise aastaga võrreldes enam raamatuid. Arvatavasti ei vähene ka meedia mõju lugejate raamatueelistustele.

Tallinna keskraamatukogu on Eesti suurim rahvaraamatukogu, mille 17 raamatukogust, kolmest teenindusosakonnast ja raamatukogubussist laenati möödunud aastal üle 1,6 miljoni teaviku.

 


2016. AASTA BESTSELLERID APOLLOS

  1. „Tark tee terviseni”, Rene Bürkland
  2. „Raudrästiku aeg. Muinas-Eesti ­kriminaalromaan”, Indrek Hargla
  3. „Kus ma olen ja ­kuidas sina võid palju kaugemale jõuda”, Mihkel Raud
  4. „Võluv soolestik. Kogu tõde ühe alahinnatud elundi kohta”, Giulia Enders
  5. „Energiakriis. Keha häirekell. Millest saavad haigused alguse?”, Riina Raudsik
  6. „Kuidas minust sai HAPKOMAH”, HAPKOMAH
  7. „Lindvistika ehk metsa see lingvistika”, Valdur Mikita
  8. „Oskar ja asjad”, Andrus Kivirähk
  9. „Eesti reisijuht”, Regio ja Jāņa Seta
  10. „Harry Potter and the Cursed Child Parts I and II“, J. K. Rowling
Allikas: Apollo Holding OÜ

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!