Inspiratsioon ühe mütsi all

31. jaan. 2017 Margit Kirss Suure-Jaani gümnaasiumi inglise keele õpetaja - Kommenteeri artiklit

Foto: Enna Audova.

21. jaanuaril toimus projekti „Ühe mütsi alla” käigus Viljandimaa võõrkeeleõpetajate esimene ühine koolitusseminar. Projekt sai teoks Euroopa sotsiaalfondi toetusel. Projekti eesmärk on luua võõrkeelte ühine aineliit ning seminar oli koostöö esimene samm.

Koolituse teemad olid „Innovatiivne keeleõpe klassiruumis” Ott Ojametsa juhendamisel ning „Inspireeriv õpetamine” Harald Lepiski instrueerimisel.

Ott Ojamets andis meile palju mõtteainet sellest, kuidas muuta õppeprotsess õppija jaoks nauditavaks ning tulemusrikkaks, arvestades teaduslikke uuringuid õpistiilide ning mälu kasutamise kohta. Näiteks oli huvitav tõdeda, et inimene vajab mis tahes võõrkeeles suhtlemiseks umbes 1200 enim kasutatavat sõna, et tulla toime 71% elus ettetulevates keelesituatsioonides. Ott andis meile ka väga praktilisi näpunäiteid, kuidas taolise tasemeni jõuda nii, et tunnis ei kaota keegi motivatsiooni, kuid samas õpitakse intensiivselt. Saime kinnitust, et algajale peab keelõpe olema eelkõige huvitav, edasijõudnule aga kasulik selles mõttes, et aitab tal elu paremaks muuta.

Kuigi olime õpetajatena teadlikud visuaalsest, auditiivsest ja kinesteetilisest õpistiilist, avas Ott Ojamets meie silmad, kuidas saame neid õpistiile igapäevases klassiruumis arvestada ning pakkuda õpilastele just neid keeleülesandeid, mis sobivad kõikide stiilidega. Näiteks teades, et 65% õpilastest on visuaal-kinesteetilised õppijad, on vaja teha intensiivsesse õppimisse väike paus iga 15 minuti järel, mis tuleb täita kinesteetilise tegevusega – nalja, emotsiooni, lõhna või maitsega (šokolaad on hea variant), kuna õppimise efektiivsus langeb selle aja jooksul märgatavalt. Kinesteetiline tegevus aitab efektiivsust üleval hoida.

Harald Lepisk aitas meil leida inspireeriva kooli mudelit rühmatöö kaudu, kus saime võimaluse arutada õppija tulevikuoskuste üle, pakkudes välja inspireerivaid keeleõppe algatusi ning võimalusi, millega saame ise kooli huvitavaks teha. Ideede hulgast jäi kõlama näiteks keeleõppe/ ettevõtluslaager, kus õpilased saaksid end arendada tegeliku elu simulatsioonimängude kaudu. Analüüsisime ka iseennast: miks me oleme õpetajad ja kas me naudime seda, mida elus teeme. Harald Lepisk andis ülevaate, millest sõltub inimese õnnelikkus: geneetika, eluolud ja peaasjalikult suhtumine. Tutvusime seitsme õnnelikkust toetava harjumusega, millest jäid kõlama kaks olulisimat: õnnekõnd ning tänulikkuse päevik.

Usume, et koolitajad andsid palju mõtteainet ja motivatsiooni, et järgmine kord õpilaste ette astudes oleme kõik sammukese õpilastele inspiratsiooniallikaks olemisele lähemal ning oskame olla õnnelikud igas olukorras. Koostööpäev aitas meil mõista, et pole kõige olulisem, millise võõrkeele õpetajad me oleme, vaid et meil on õpilasi juhendades ühised eesmärgid ning meil jätkub inspiratsiooni nende eesmärkide saavutamiseks. Ühe mütsi all suudame üksteist toetada ja ideid rakendada, milleks üksi olles jõust ja ressurssidest vajaka võib jääda.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!