Kuidas vältida keskpärasuse lõksu?

27. jaan. 2017 Elbe Metsatalu Eesti majandus- ja ettevõtlusõpetajate seltsi juhatuse liige, Paide gümnaasiumi õpetaja - Kommenteeri artiklit

Elbe Metsatalu

Haridussüsteem saab majanduskasvu kiirenemisele kaasa aidata, kui muuta hariduse omandamine ja õpetajate täiendusõpe paindlikumaks, tööturu vajadusi senisest enam arvestavaks.

Seda mõtet toonitas Eesti majandus- ja ettevõtlusõpetajate 5. jaanuaril peetud konverentsil TÜ professor Urmas Varblane. Ta iseloomustas Eesti majanduse peamisi kasvutegureid – inimvarasid, finantsvarasid, loodusvarasid, ettevõtlust ja innovatsiooni – ning selgitas, kuidas neid rakendada majanduse ja heaolu kasvuks, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise ühiskonna saavutamiseks.

Professori sõnul on Eesti langemas keskpärasuse lõksu, millega on hädas olnud ja on ka praegu paljud arenenud ühiskonnad. Majanduskasvu allikate osakaal muutub, sest tootmistegurite (tööjõud, kapital, loodusvarad) mahuline juurdekasv on piiratud ja neid on vaja senisest tootlikumalt kasutada. Kuid kuidas tootlikkust suurendada? Tuleb arendada teaduse ja ettevõtluse koostööd ja ettevõtete innovatsiooni.

Haridussüsteem saab Eesti majanduskasvu kiirendamisele kaasa aidata, toonitas professor Varblane. Selleks tuleb muuta hariduse omandamine ja õpetajate täiendusõpe paindlikumaks ning tööturu vajadusi enam arvestavaks. Innovatsioon saab tõusta majanduskasvu vedajaks siis, kui uuendusmeelset ja ettevõtlikku eluhoiakut kujundatakse juba lasteaias ja koolis.

Eesti õpilaste PISA testide tulemused on juba muutnud Eesti rahvusvaheliselt atraktiivsemaks. Tulevikus võib just see uus põlvkond viia Eesti majanduse uuele kasvule ja ärikeskkonna paranemisele.

Kakskümmend aastat uuenenud õpikäsitust

Majandus- ja ettevõtlusõpetajad on juba 20 aastat kasutanud õpilaste ettevõtlikkuse toetamiseks aktiivõppe meetodeid, näiteks tegevuse kaudu õpetamise metoodikat, ning jaganud oma teadmisi ja oskusi ka kolleegidega. Hiljuti muutsime Eesti majandusõpetajate seltsi nimegi veidi pikemaks, lisades sinna ka ettevõtlusõpetajad. Seda ikka selleks, et kaasata veelgi rohkem ettevõtlikke inimesi – õpetajaid, mentoreid ja õpilasfirmade juhendajaid –, kes õpilastes ettevõtlikkust kujundavad ja neile vastavaid oskusi jagavad.

5. jaanuari juubelikonverentsil „20 aastat õpetajate koostööd ja uuenenud õpikäsitust majandus- ja ettevõtlusõppes” tehti kokkuvõtteid, ent jagati ka kogemusi ja õpiti üksteiselt.

Oma praktilist kogemust jagas teistega Konguta põhikooli õpetaja Pille Granovski, innukas arvuti ja telefoni rakenduste kasutaja ainetundides, kes kasutab mitmesuguseid programme õpilaste kaasamiseks nii rühma- kui ka individuaalses töös. Konguta õpilased kasutavad eri veebikeskkondi projektide teostamiseks, koostavad esitlusi, digivanasõnu ja majandusteemalisi digiplakateid, õpivad majandustermineid QR-koode dešifreerides, koostavad mõistekaarte ja loovad veebikeskkonnas teemakohaseid koomikseid või investeerivad aktsiatesse mänguturul.

Kaasahaaravat tootmise ja logistika teemalist interaktiivset õppesimulatsiooni ChainSim tutvustas ettevõtja, Nortek Simulations OÜ projektijuht Oliver Kallas. Selles mängus tuleb õpilastel teatud aja jooksul vastu võtta võimalikult ratsionaalseid otsuseid tootmismahtude, tarneahela koostamise, detailide otstarbeka ja õigeaegse tarnimise ning tellijatele valmistoodete tähtaegse kättetoimetamise kohta. Seda kõike selleks, et saavutada võimalikult kõrge efektiivsus ja suur kasum. Mäng õpetab, kuidas olla tõhus ja otstarbekas nii ettevõtluses kui ka õppimises ja igapäevategevuses.

Allakirjutanu pani õpetajad olukordadesse, mis suunavad neid tegutsema keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult. Näiteks maksavad ettevõtjad saastetasusid ehk teevad tagantjärele kulutusi loodusele tekitatud kahju korvamiseks. Meie kõige väärtuslikum ressurss – õhk – on aga kõigile tasuta. Kui ettevõtja peaks tasuma ka puhta õhu kasutamise eest, püüaks ta ilmselt tegutseda märksa kokkuhoidlikumalt, mis omakorda hoiaks keskkonna puhtamana. Veevaradega me nii ju teeme.

Gümnaasiumiastme majandusõpetajaid huvitasid Eesti panga spetsialisti Ulvi Saksa selgitused Euroopa Liidu ja Eesti maksebilansi arvutamispõhimõtetest ning Tallinna reaalkooli direktori Ene Saare näited, kuidas teemat lihtsalt ja arusaadavalt õpilastele selgitada.

Loodame, et konverentsil osalejad motiveerivad oma kolleege ja koole panustama majandus- ja ettevõtlusõppesse ning tegema koostööd ettevõtlike ning elus toime tulevate noorte ettevalmistamiseks.

Lisaks meenutas juubelikonverentsil asutajaliige Mari Suurväli seltsi algusaegu ning praegune juhatus tunnustas ja tänas auliikme tiitli pälvinud kauaaegseid tublisid majandusõpetajaid Elvi Lagedat, Svea Otsmaad, Maire Tamme, Helena Kudret, Andres Maastikku, Jüri Toitu ja Virve Rajamäed.

Konverents sai teoks koostöös seltsi parima sõbra Junior Achievement Eestiga, üritust toetas Innove ESF-i programmi „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid” kaudu.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!