Mis ettevõtja? Mina vä?

20. jaan. 2017 Justin Petrone Ameerika-Eesti ajakirjanik, kirjanik ja kirjastaja - Kommenteeri artiklit

Justin Petrone

Senimaani on natuke ebaselge, kuidas sai minust, reisikirjanikust ja ajakirjanikust, ettevõtja. Aga sai. Paljud teavad, et ma olen olnud peaaegu kümme aastat seotud Tartus asuva kirjastusega Petrone Print. Aasta olen olnud ise ettevõtja. Aga ütleme ausalt, kirjastamine ja Eesti ärimaailm olid algul minu jaoks täiesti võõras teritoorium. Miks?

Esiteks ei osanud ma siia tulles hästi eesti keelt, isegi mitte adekvaatselt. Nii ei saanud ma teistega rääkida ega saanud aru, mis juhtus ja kuidas.

Igapäevane on konkurss

Ja eesti keel ei koosne ainult sõnavarast ja grammatikast. Selles on alati nüansse ja slängi. Saan väga hästi aru, kui raske võib olla Eesti ettevõtjal mujal maailmas, kus minu keel, inglise keel on kuningas. Ja kujutage ette, et soomlane ja eestlane peavad rääkima omavahel inglise keelt. Kui õudne!

Eestis üllatas mind alguses äriajamise kiire tempo. Eesti ärimaailm oli väga intensiivne − inimesed pidasid hommikul aru, töö sai tehtud lõunaks ja isegi raha sai õhtul välja makstud. Ja kõik.

Minu senine kogemus oli New Yorgist, kus olid koosolekud, koosolekud ja veel kord koosolekud. New Yorgis elades ei saanud ma tihti aru, kuidas töö üldse tehtud sai, sest meil olid alatasa koosolekud – räägiti ja räägiti, istuti ja söödi natuke pitsat, ja siis aeti veel juttu. Mu vend töötab senini Manhattanil. Palun ära helista talle, sest tal on parasjagu koosolek!

Eks põhjuseid ole mitmeid, miks asjad just nii olid. Üks põhjus oli lihtsalt see asjalik vana luteri kultuur. „Eestlase unistus on töötada ennast surnuks,” ütles üks tuttav mulle naljatledes. Iga päev oli konkurss – kes on kõige töökam ja tublim Eesti ettevõtja.

E-riigi mentaliteet oli ka hästi tugev. New Yorgis maksavad inimesed veel praegugi arveid pabertšekkidega. Eestis pole pabertšekke ammu nähtud ja isegi see, kes on kõike kummalist näinud, ei tea nendest enam midagi. „Nagu eelmisest sajandist!” ütles üks eestlane mulle tšekkide kohta.

Siin sai kõik vajalikud asjatoimetused joonde ühe päevaga, sest süsteem aitas ja toetas inimest, et ta saaks teha oma töö ära ruttu ja läbipaistvalt. Ma ei saa öelda, et Eestis käib kõik senini nii. Aga see oli minu kogemus ajast, mil Eestisse tulin.

See kohmakas „Estlish”

Olen aidanud Petrone Printi kirjastust nii palju ja hästi kui võimalik, aga ettevõtjaks hakkasin eelmise aasta algul, kui asutasin firma Petrone & Petrone OÜ. Miks? Sest olen olnud Eestis piisavalt kaua, saamaks aru, et ettevõtja võib olla igaüks, kellel on võimalik end turul realiseerida.

Varem tuli tihti ette, et lugesin läbi teiste ülikoolitöid ja tegin korrektuuri. Sel ajal pakkusid need esimesed „kliendid” mulle vaevatasuks leiba ja mett. Aga ma sain aru, et inimesel nagu mina, kellel on olnud kogemus ajakirjanikuna, toimetajana, autorina jne, tuleb osata siinses ärikeskkonnas ka siinset keelt.

Meie, välismaalased, kogume siin Eestis naljakaid reklaame, silte, menüüsid ja pealkirju, kus on tekstiga vähem või rohkem mööda pandud. Vahel päris hullusti. Meil on isegi eraldi sõna, mis seletab, kui kohmakas on kohalik inglise keel – „Estlish”. Ja mu põhiline töö on aidata neid firmasid, kellel on oma ajakirjad, raamatud või veebilehed, et nende ingliskeelne tekst oleks parem.

Tavaliselt saadetakse mulle tekst, mis on juba tõlgitud, aga mul tekib alati kange tahtmine parema tulemuse nimel see ise uuesti ära tõlkida. Nii olen ka tõlkija. Kindlasti pole ma ametlik tõlk, aga ma saan hakkama, kui tekst ei ole väga pikk ja selle tähendus on klaar. Ise tõlgitud teksti toimetamine on mulle miskipärast mugavam ja kergem kui juba tõlgitud teksti parandamine.

On tulnud ette ka igasugu huvitavaid ettevõtmisi, näiteks filmisubtiitrite tõlkimist. Just lugesin läbi ühe kokaraamatu ja õppisin sellest palju retsepte, kus on sees heeringas, rukkileib, hapukoor ja muud huvitavat. Nii et see töö aitab mind mitte ainult ettevõtjana, vaid ka kokana!

Peale kõige muu olen kirjutanud kolumne ja artikleid Eesti meedias. Nii et välismaa kirjanikust, kes istub kuskil köögis ahju kõrval arvutiga, on nüüd saanud hoopis ettevõtja, kelle klientideks on firmad üle Eesti: Tallinna brändifirmad, Pärnu spaad, Tartu akadeemikud …

Põhjamaa ettevõtja

Aga me kõik teame, et meie turg ei ole ainult Eesti, vaid Põhjala.

Iga välismaalane, kes on Eestis ettevõtja, proovib leida häid kontakte ka Soomes ja Rootsis. Peale nende on ju ka Läti, aga see on ka väike turg. Ja lätlaste inglise keel on ilmselt viletsam kui eestlaste, rootslaste või soomlaste oma.

Ja isegi Rootsi turul, riigis, mis on olnud Suurbritannia kultuuriline satelliit juba pool sajandit ja mille elanikud räägivad kõik enam-vähem puhtalt inglise keelt, on ikka veel nõudlust, et keegi kirjutaks reklaame või teeks intervjuusid inglise keeles. Eesti tugevus on, et riik on hästi integreeritud Rootsi ja Soome rahandussüsteemi. Rahaasjade ajamisel pole vahet, kas oled seal või siin – raha ülekandmine käib ruttu, selgelt ja vajadusel inglise keeles.

Nii et ühe aastaga ei ole minust saanud ainult Eesti, vaid Põhjamaa ettevõtja, kes on teinud tööd Stockholmis või kellel on klient isegi Jyväskyläs.

Võite arvata, et see suhteliselt värske eestimaalane tunneb veidike uhkust, et ta on nii tubli olnud.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!