Töökohapõhine õpe sobib väikefirmadele väga hästi

20. jaan. 2017 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit

PVC-terrassi ülespöörde keevitamine. Üks nendest spetsiifilistest töödest, mis eeldavad põhjalikku väljaõpet. Foto: Marko Ponder

 

Marko Ponder: „Kes oma tööst sada protsenti aru saab, see hakkab mõtlema, kuidas saaks kõike paremini teha.” Foto: Raivo Juurak

Kui väikefirmad koonduvad erialaliitudesse, siis pole õpipoisiõpe neile probleem.

Töökohapõhist õpet on nüüd juba pikalt propageeritud, kuid on jagunud ka selle vastaseid. Tüüpiline vastuväide on, et Eestis on valdavalt väikeettevõtted ja need ei suuda õpipoisse õpetada. Tegelikult on Eestis mitmeid väikeettevõtteid, kus töökohapõhine õpe on kasutusel ja kõrgelt hinnatud. Üks näide on lamekatuseid ehitav Westhaus OÜ.

Westhausi juht Marko Ponder tõdeb, et algul nad tõesti ei teadnud, kuidas uusi katusespetsialiste välja õpetada. Töö on väga spetsiifiline, möödaminnes seda kellelegi selgeks ei tee. Aga õpetada oli vaja, sest jagus näiteid selle kohta, kuidas lamekatused on läbi jooksnud. Lõpuks jõuti töökohapõhise õppe ideeni ja leiti, et see on just see, mida vaja.

Erialaliit võtab juhtimise üle

Marko Ponder nendib, et õppeks vajalikud osapooled olid juba varem olemas. Kutsekool värbas õpilasi ja otsis neile praktikakohti, kuid mitte kuigi edukalt. Samal ajal katuseehitajad vajasid õpipoisiõpet, sest meistri tasemel töötajaid oli vähe. Neil polnud aga raha oma õppetsehhi avamiseks. Nii ei saanudki kutsekool ja ettevõtted kokku. Puudus ühendav lüli.

Siis tekkis mõte, et ühendavaks lüliks võiks olla katuse- ja fassaadimeistrite liit, mille liikmete hulka kuuluvad ka lamekatuseid ehitavad firmad. Selle otsusega muutus kõik. Kui varem otsis kutsekool ettevõtteid, kes oleksid huvitatud õpipoistest, siis nüüd hakkas katuseliit ise otsima kooli, kes tahaks liidu liikmete töötajaid koolitada. Kutsekool ei surunud enam kellelegi õpipoisiõpet poolvägisi peale, vaid ettevõtted hakkasid endale ise õpipoisiõpet nõudma. Oma impulsi andis selleks pöördeks Innove õpipoisiõppe programm.

Marko Ponder märgib, et töökohapõhist õpet pole paljudes väikefirmades just põhjusel, et neil pole oma erialaliitu või ei ole olemasolev liit taibanud, et aeg on hakata õpipoisiõppe eestvedajaks. Erialaliidud on väga tähtsad, toonitab Ponder, sest liidud teavad, keda ja kuidas on vaja õpetada. Lisaks saab erialaliitude kaudu mõjutada poliitikuid ja kujundada hariduspoliitikat.

Ent missuguse kutsekooliga koostööd teha? Lamekatuste ehitajad otsustasid võtta kontakti Tallinna ehituskooliga. Praeguseks on selgunud, et tehti õige valik, sest ehituskool on teinud omalt poolt kõik, et katuseehitajad saaksid võimalikult hästi õppida. Kool on andnud neile väga head õpperuumid, teinud õppevahendeid ja -näidiseid. Marko Ponder ütleb, et ehituskool on olnud super partner.

Algul oli siiski üks probleem. Nimelt selgus läbirääkimiste käigus, et ehituskoolil pole inimesi, kes oskaksid lamekatuse ehitamist õpetada. Liiga spetsiifiline eriala. Otsustati, et katuseliit leiab ise õpetajad. See polnud raske, sest igas katusefirmas töötab väga häid meistreid, kes saavad oma töö teistelegi selgeks teha. Lõpuks leiti seitse meistrit, kes hakkasid lepinguliselt ehituskoolis lamekatuste ehitamist õpetama. Marko Ponder hakkas ka ise õpetajaks. Huvitav on, et samal ajal oli ta ka sellesama kooli õpilane. Millegi uue algatamise faasis on sellised asjad paratamatud.

Kes hakkavad õppima? Jälle vaadati katuseliidu firmad üle ja sealt saadi kokku päris korralik õppijate rühm. Praeguseks on lamekatuste ehitajaid õpetatud ehituskoolis ja paralleelselt firmades kohapeal juba kaks aastat. Veebruaris alustab kolmas lamekatuse ehitamise õpperühm.

Mis huvi on tõsisel töömehel õpipoisiks hakata?

Marko Ponder toob välja mõned põhjused, miks on lamekatuste ehitamise koolitus nii hästi käima läinud.

  • Iga töömees tahab meistriks saada ja on valmis selle nimel õppima.
  • Kaks kolmandikku õppeajast möödub ettevõttes töötades ja selle töö eest saab ka palka. Õppimine ei tähenda palgata jäämist.
  • Töömehele meeldib, et õpipoisiõppes ei õpita mitte midagi ülearust, vaid ainult seda, mida peab ilmtingimata oskama. Õppekava teoreetilise osa maht on traditsioonilisest õppekavast ca neli korda väiksem, samas praktika on mitu korda pikem. Ükski õpetaja ei räägi x- või y-asjadest, mida pole lamekatuse ehitamiseks vaja teada. Ka tööandjale on oluline, et ta ei saada oma töötajat õppima imeasju, mis pole tööga otseselt seotud.
  • Töömees omandab ka teooriat ja seda hindab ta kõrgelt. Tänu teooriale hakkab ta aru saama, miks tehakse kõike just nii, nagu tehakse. Kes aga oma tööst sada protsenti aru saab, see hakkab mõtlema, kuidas saaks kõike paremini teha. Tööandja hakkab teda rohkem usaldama.
  • Viiendaks tajub töötaja oma arengut ja kasvavat vabadust. Kui sul on ametlik tõend, et oskad lamekatuseid ehitada, on sul palju kergem töökohta leida, oma firma asutada jne.

Ettevõtja on aga rahul, et tema töötaja oskab oma tööd paremini, töötab kiiremini ning kvaliteetsemalt. Lõpuks on ka katuseliit rahul, sest liidu maine on tõusnud, tööpakkumisi tuleb ja töötajale saab paremat palka maksta.

Mida on õpipoisiõppe vastu väidetud?

Marko Ponder kirjeldab, kuidas töökohapõhist õpet on kritiseeritud, ning lükkab kriitika ümber.

  • Milleks õpetada, kui tänavalt saab uue ja parema töötaja. – Lamekatused on nii spetsiifiline eriala, et mees tänavalt seda ei oska.
  • Koolitatud töötaja tahab rohkem palka. – See on ju tore, kui töö on kiirem ja kvaliteetsem. Ettevõtja paneb selle eest hea meelega palka juurde.
  • Koolitatud töötaja läheb teise firmasse üle või teeb oma firma ja ettevõte jääb heast töötajatast ilma. – Katuseliidul on ju ikkagi üks meister juures, ei ole õige mõtelda ainult oma firmale, kogu eriala on tähtis.

Parem ühiskond

Kui vaadata laiemalt, siis on katuseliit oma algatusega muutnud ka meie ühiskonda paremaks. Sest missuguseid töötajaid tahetakse? Neid, kes oskavad suhelda, on empaatiavõimelised, tulevad oma tööga iseseisvalt toime. Kui katuseliidu väikefirmad üksteist aitavad, näitabki see oskust suhelda, üksteisest hoolida ja oma tööga hakkama saada. Katuseliidus teatakse, et ühiskond on selline koht, kus üksteist toetatakse, tehakse koostööd ning võetakse endale ise ülesandeid ja vastutust.

 


KOMMENTAAR

Tõnu Armulik

Tõnu Armulik, Tallinna ehituskooli ­arendusdirektor:

Kui kool peab algul otsima õpilasi ja seejärel neile praktikakohti, on see väga suur vaev. Aga katuseliidu vedamisel on läinud kõik suhteliselt kergesti. See liit võttis meie kooliga ise kontakti. Neil oli vaja töötajaid koolitada. Panime üheskoos õppekava kokku, tegime ajajaotuse. Õppijad tulid kõik nende poolt, enamik õpetajatest samuti. Kõik on rahul. Püüame katuseliidu õppesüsteemi teistelegi reklaamida. Kui elektritööde firmade liit ehituskoolis konverentsi pidas, rääkisin neile pool tundi, kuidas katuseliit töökohapõhist õpet korraldab ja kui edukas süsteem see on. Hea on rääkida, kui saad tuua konkreetseid ja piltlikke näiteid ega pea üldsõnaliselt arutama, miks õpipoisiõpe kasulik on.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!