Uuring: masina- ja metallitööstus vajab tulevikus praegusest enam inseneriharidusega töötajaid

16. jaan. 2017 SA Kutsekoda - 1 Kommentaar

Eesti tuleviku tööjõuvajadust prognoosiva OSKA uuringust selgub, et 5–10 aasta jooksul jääb masina- ja metallitööstuses puudu 1/3 inseneriharidusega töötajatest. Kõige kiiremini kasvab vajadus mehhatroonikute ja hooldustehnikute järele.

Uuringu üks koostajaid, OSKA juhtivkoordinaator Terje Kaelep ütles, et masina- ja metallitööstus vajab aastas pea 500 uut töötajat  – neist ca 1/3 juhte ja spetsialiste ning 2/3 oskustöötajaid. „Vajadus inseneride ning mehhatroonikute järele on tingitud tehnoloogilistest muutustest. Tulevik on nende päralt, kes tootmist automatiseerivad, uusi tooteid loovad ning nutikate masinatega töötada oskavad,” lisas Kaelep.

Tehnoloogia kasutuselevõtu ning järjest enam automatiseeritavate tööprotsesside tõttu väheneb aga vajadus masinate mehaanikute ja lukkseppade ning viimistlejate järele, selgub uuringust.

Eesti masinatööstuse liidu juhatuse esimees Indrek Rohtma peab valminud uuringut viimase aja kõige põhjalikumaks ja vajalikumaks tulevikuprognoosiks masina- ja metallitööstuses. „See annab kinnitust, et tööstusega seotud erialasid tasub õppida, nutikaid spetsialiste on Eestil vaja kohe praegu ja ka tulevikus,” ütles Rohtma.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Uuring: masina- ja metallitööstus vajab tulevikus praegusest enam inseneriharidusega töötajaid”

  1. inseneR ütleb:

    Kõige rohkem on kõlanud vajadus IT spetsialistide järele ja ilmselt seetõttu, et IT on suutnud oma tööjõu vajaduse sõnumit kõige intensiivsemalt avalikes kanalites edastada. Tööjõu vajadus on siiski enamuses tööstusharudes ja kui tähele panu saab vaid üks tegevusvaldkondadest, näiteks IT, siis jääb teiste alade tööjõu vajadus väiksema tähele panuga. Ka IT-le endale ei mõju see hästi, kui IT potentsiaalsed rakenduse alad jäävad maha tehnoloogilise taseme poolest, sest IT muudab ekskavaatori palju efektiivsemaks, kui labida. Seega, kui isegi silmas pidada vaid IT sektori vajadusi, on selle integreeriva sektori perspektiiv seda suurem, mida kõrgtehnoloogilisem on mitte-IT sektorite tase ehk siis masinatööstuse, elektrimasinate tööstuse, puidutööstuse, põlevkivitööstuse, elektroonikatööstuse, toidutööstuse tase.
    On tervendav, et avalikkuse ette jõuab tööjõu vajadus kogu oma laias tööstussektorite spektri alas, antud juhul masinaehituse alas.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!