Värske artiklite kogumik „Esimene maailmasõda ja Eesti” avab ilmasõja uurimisel uudseid tahke

18. jaan. 2017 - Kommenteeri artiklit

Tartu ülikooli Eesti lähiajaloo professori akadeemik Tõnu Tannbergi koostatud mahukas Esimese maailmasõja teemaline artiklite kogumik avab ilmasõja uurimisel uudseid tahke, toob teaduskäibesse senitundmata arhiiviallikaid ning pakub uudseid võimalusi analüüsida selle hiigelheitluse rolli meie ajaloos.

Kogumik „Esimene maailmasõda ja Eesti” koosneb 11 artiklist, millest mitu käsitlevad ilmasõja historiograafilisi aspekte. Autorite hulgast leiab järgmised nimed: Ago Pajur, Kersti Lust, Maie Pihlamägi, Margo Roasto, Timo Aava, Mihkel Martna, Lea Teedema, Toomas Hiio, Mart Kuldkepp, Liisi Esse ja Priit Rohtmets.

Ago Pajur annab oma artiklis põhjaliku ülevaate rahvusväeosade uurimisest ja Kersti Lust heidab historiograafilise pilgu Eesti majandusliku olukorra käsitlemisele senises ajalookirjanduses. Lusti artikliga haakub Maie Pihlamägi uurimus Eesti tööliste töö- ja elutingimustest sõja ajal. Ideeajaloolist lähenemist esindavad kogumikus Margo Roasto ja Timo Aava artiklid, mis analüüsivad vastavalt baltisaksa publitsistika rahvusküsimuse käsitlust ja selle vastukajasid eesti ajakirjanduses ning Mihkel Martna tekstide põhjal sõja ajal Euroopas levinud poliitilisi ideid ja nende omavahelisi seoseid. Lea Teedema jätkab uurib sõjaaegse linna toimimist Tartu näitel, võttes vaatluse alla sõjaga päevakorrale kerkinud sotsiaalprobleemid. Teedrajav uurimus on Toomas Hiio artikkel Tartu ülikooli üliõpilaskonnast, Ago Pajuri detailne käsitlus Eesti rahvuslikest väeosadest pärast Saksa okupatsiooni algust 1918. aasta kevadtalvel ning Mart Kuldkepi uurimus eestlastest annektsionistliku Saksa poliitika sihtmärgina 1918. aasta okupatsiooni eel. Priit Rohtmets võtab oma pikas artiklis vaatluse alla kiriklikud olud Esimese maailmasõja ajal. Liisi Esse analüüsib maailmasõja invaliidide toetusi ja ühiskondliku positsiooni sõdadevahelises Eestis.

Kogumiku koostaja Tõnu Tannbergi sõnul pakuvad avaldatud sisukad uurimused võimalust nii erialaseks süvenemiseks kui ka põnevat lugemist kõigile ajaloohuvilistele, keda kõnetab meie ajalugu sel murranguperioodil, mil „vana maailm” kokku varises ja impeeriumide ajaloo areenilt taandumine andis väikerahvastele ainukordse hetke omariikluse rajamiseks. „Kuna seni on Esimene maailmasõda olnud paljuski „unustatud sõda” ja jäänud Vabadussõja uurimise varju, täidab kogumik olulise tühimiku meie ajalookirjanduses ning teadmistes ilmasõja kohta,” rääkis Tannberg.

Väljaanne on jätk 2014. aastal Eesti ajalooarhiivi toimetiste sarjas ilmunud samanimelisele artiklite kogumikule, mille koostaja oli samuti prof Tõnu Tannberg.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!