Võõrkeeleõpetajad käivad digiradu mööda

Töötuba digivahendite võimalustest keeletunnis. Foto: EVÕL

21. sajandi õpilased, kes on kasvanud üles koos tehnoloogiaga, vajavad õpetamises uutmoodi lähenemist. Digipädevus on üks kaheksast elukestva õppe võtmepädevusest, millega 2014. aastal täiendati põhikooli ning gümnaasiumi riiklikku õppekava. See omakorda tähendab, et õpetajal tuleb nii oma roll kui ka tegevus ümber hinnata ja ajaga sammu pidada. Kuidas olla piisavalt digipädev, et õppijate digipädevusi arendada? Kuidas leida tasakaal uue ja traditsioonilise õpikäsituse vahel?

Eesti võõrkeeleõpetajate liit on alates 2014. aastast korraldanud infopäevi, seminare ja konverentse tõstmaks keeleõpetajate teadlikkust digipädevuse ja digitehnoloogiat kasutavate õpetamismeetodite vallas. Tähelepanu keskpunktis on olnud nii digiajastu õpetaja kui ka õppija iseärasused, väljakutsed ja võimalused.

Meie koolituste töökeel on eesti keel. Eelkõige on oma kogemusi jaganud meie liidu liikmed, nii eesti, vene, saksa, soome kui ka inglise keele õpetajad.

Koolitajatena on kaasatud ­HITSA ja SA Innove spetsialistid, ülikoolide õppejõud, digimaterjalide koostajad ja haridustehnoloogid. Võõrkeeleõpetajate digipädevuste arendamisele suunatud seminaride ja konverentside teemavaldkond on olnud mitmekesine: digipööre Eestis, rahvusvahelise haridustehnoloogia seltsi (International Society for Technology in Education ehk ISTE) digipädevuste standard õpetajatele, veebivahendid eri osaoskuste arendamiseks, m-õpe, ümberpööratud klassiruum,Google Classroom, keelekorpused võõrkeeleõppes, veebipõhine eesti keele õppe keskkond Keeleklikk, elektroonilised võõrkeeleülesanded eksamite infosüsteemis (EIS), digimaterjalide loomine keeleõppes, masintõlge, vikipeedilised võimalused keeleõppes.

2016. a jaanuaris ja veebruaris toimus koostöös Tartu ülikooli haridus­uuenduskeskusega täienduskoolitus nutiseadmete kasutamisest võõrkeeleõppes. Koolitust viis läbi TÜ haridusteaduste instituudi õppejõud Piret Luik.

Kuidas õpivad Y ja Z?

Novembris toimunud sügiskonverentsil keskenduti 21. sajandi õppijale kui muutunud õppijale. Missuguseid oskusi on 21. sajandil? Mis mõjutab meie õppijat? Kuidas õpivad Y-id ja Z-id? Mida me saame kooli tasandil praegu teha? Mida saame teha tunnis? Sellised küsimused tõstatati haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri ning karjäärinõustaja ja koolitaja Tiina Saar-Veelmaa plenaar­ettekannetes.

Digiõppe tulemuslikkusest õppetöös õpilaste pilgu läbi kõneles Eesti õpilas­esinduste liidu juhatuse aseesimees Mikk Tarros. Ettekanne rajanes õpilaste küsitlusel ja pakkus saalitäiele õpetajatele suurt huvi. Esineja edastas õpilaste mõtteid digivahendite kasutamise plussidest ja miinustest ning andis soovitusi digivahendite kasutamiseks õppetöös.

Pärastlõunaste ettekannete ja töötubade loetelu oli aukartustäratav. Kuna valikuvõimalus oli lai, ei olnud vaja karta, et midagi põnevat kogemata jääb. Tallinna tervishoiu kõrgkooli eesti keele õppejõudude Siret Piirsalu ja Elle Sõrmuse töötoas valmisid rühmaööna plakatid digivahendite kasutamise võimaluste kohta keeletunnis. Järgnevates töötubades said õpetajad kaasas olnud digivahendite abil proovida nii mõndagi põnevat. Haridustehnoloogide Merike Saare ja Marge Kusmini ning soome keele õpetaja Karola Velbergi töötubades õpiti digivahendeid kasutama.

Rääkiva sõnaraamatu töötoas, mida juhendas Tartu Hiie kooli õpetaja ja haridustehnoloog Mari Tõnisson, tehti tutvust liitreaalsuse ehk rikastatud reaalsusega (augmented reality). Kasutades Aurasma rakendust, tehti ise lühike video ja kombineeriti see pildi või tekstiga. Ise/õpilastega jätkates võiks sellest saada terve rääkiv sõnaraamat.

Katseta ja õpi

„Katseta ja õpi! Ilming 2017” kui soome-eesti tiimiõpet tutvustas Skype’i vahendusel soome keele õpetaja ja innovaator Juhani Koivuviita. Konverentsi ettekannete ja töötubade esitlused leiate võõrkeeleõpetajate liidu kodulehelt.

Teekond mööda digiradu on lõputu. 2017. aastal oleme valmis uuteks väljakutseteks. Digiajastu õpilane vajab uutmoodi lähenemist ja selleks tuleb meil, õpetajail, kätt aja pulsil hoida.