Anti üle noore teadlase preemiad
Maksim Jenihhin, Heli Lukner, Kersti Kaljulaid ja Tõnu Esko Kadriorus noore teadlase preemia pidulikul üleandmisel. Foto: Arno Mikkor
6. veebruaril andis president Kersti Kaljulaid Kadriorus vanemteadur Tõnu Eskole üle Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia, vanemteadur Heli Luknerile noore teadlase eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest ning vanemteadur Maksim Jenihhinile noore IT-teadlase eripreemia.
Tõnu Esko on Tartu ülikooli Eesti geenivaramu vanemteadur teadusdirektori ülesannetes. Pärast geenitehnoloogia doktorikraadi kaitsmist 2012. aastal Tartu ülikoolis läbis Tõnu Esko järeldoktorantuuri Bostoni lastehaiglas ning MIT-i ja Harvardi ülikooli instituudis Broad, mis on maailma üks parimaid inimese genoomika uurimise keskusi. Suuresti tänu Tõnu Eskole toimib TÜ Eesti geenivaramu rahvusvaheline koostöövõrgustik, sealhulgas tihe koostöö Bostonis asuva instituudiga Broad.
Tõnu Esko kuulub juba praegu molekulaarbioloogia ja geneetika teadlaste maailma tippu ning on valitud Thomson Reutersi 2016. aasta maailma mõjukaimate teadlaste hulka. Tõnu Esko on muuhulgas uurinud eestlaste geneetilisi iseärasusi, selgitanud, millised rahvused Euroopas on eestlastele geneetiliselt sarnaseimad, ning kirjeldanud uusi inimese keha pikkuse ja vaimsete võimetega seostatavaid geene.
Sel aastal otsustas presidendi kultuurirahastu nõukogu anda välja ka noore teadlase eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest. See anti füüsikalise optika uurijale Heli Luknerile.
Heli Lukner on Tartu ülikooli füüsika instituudi füüsikalise optika vanemteadur ja õppejõud. Pärast 2010. aastal Tartu ülikoolis füüsika doktorikraadi kaitsmist hindele summa cum laude läbis ta järeldoktorantuuri Max Plancki valgusteaduste instituudis Erlangenis Saksamaal. Heli Lukneri teadustöö kuulub kaasaegse optika valdkonda, hõlmates laineoptikat, valguse levikut optilistes kiududes, mittelineaarset optikat ning ülilühikeste impulsside ajalis-ruumilist vormimist ja mõõtmist.
Igapäevase teadustöö kõrvalt on Heli Lukner aktiivselt populariseerinud teaduslikku mõtteviisi. Ta on üks teadusbussi algatajatest ning aastatel 2005 ja 2006 oli esineja ja projektijuht ERR-i hommikuprogrammi füüsikaminutites. Alates aastast 2015 veab ta ettevõtlikele tudengitele suunatud fotoonikaklubi ning juba kuuendat hooaega on haridussaate „Rakett 69” kohtunik ning teadusmeeskonna liige.
Maksim Jenihhin on Tallinna tehnikaülikooli arvutisüsteemide instituudi vanemteadur, kes uurib nanoelektroonikasüsteemide töökindlust ja usaldusväärsust. Ta on keskendunud nanoelektroonika vananemise tuvastamisele elektronskeemides.
Maksim Jenihhin on toonud Eestisse mitmeid teadusprojekte ja koordineerib suurt Euroopa Liidu Marie Skłodowska-Curie teadusprojekti RESCUE. Ta kuulub mitme ajakirja ning maailma suurima elektroonika teaduskonverentsi korraldus- ning programmikomiteedesse, tihti ainsa esindajana Ida-Euroopast. Jenihhin asutas ja juhib rahvusvahelist doktoriõppe suvekooli BELAS, mis toimub vaheldumisi Euroopas ja Ladina-Ameerikas. Ta on esimene eestlane, kellele määrati IBM faculty award digitaalsüsteemide projekteerimise ja verifitseerimise uurimistöö toetamiseks. Eesti teaduse tippkeskuse koostöös on Maksim Jenihhin juhtinud depressiooni avastava uut tüüpi mobiilse ajusignaalide analüsaatori väljatöötamist.
Kõik välja antud preemiad on 5000 eurot. Noore teadlase preemiat rahastab Väino Kaldoja ja noore IT-teadlase preemiat Skype Eesti.
Kas mõnigi akadeemilistest uurimisteemadest on tulnud Eesti omanikuga tehaste tootearenduse vajaduste baasilt, et suurendada meie tehaste konkurentsvõimet eksporditurul või ignoreerib Eesti teadus Eesti tööstuse konkurentsivõime tõstmist täielikult?