Eesti koolimatemaatikud Gruusias kogemuste jagaja rollis

Sõjapõgenike laste kool Tserovanis. Lapsed harjutasid parajasti rahvalaulu, mida lauldakse äsja sünnitanud emale. Foto: Anne Aasamets

Seminari lõpupilt. Foto: Raili Vilt

Gruusias pannakse rõhku eeskätt andekate õpilaste headele tulemustele, Eestis püütakse anda kõigile hea haridus.

Gruusia haridusministeeriumi kutsel külastas möödunud sügisel Thbilisit 25-liikmeline Eesti seltskond, kuhu kuulusid matemaatikaõpetajad eri koolidest, õppejõud Tartu ja Tallinna ülikoolist, metoodikud Tartu ülikooli teaduskoolist ja haridusministeeriumi esindajad. Läksime Gruusiasse Eesti matemaatikaharidust ja PISA tulemusi tutvustama.

Millest ise rääkisime?

Meie ettekanded andsid ülevaate Eesti matemaatikaõpetuse ajaloost, praeguse õppekava põhieesmärkidest ja nende saavutamise teedest, õpetajate kaasamisest õppekava arendamisse (lõiming, õppekirjandus, lisamaterjalid, uurimistöö jne), klassi- ja koolivälisest tööst õpilastega, IKT-rakendustest matemaatikatunnis, õppekirjandusest, riiklike tasemetööde süsteemist ja PISA testide tulemustest, matemaatikaõpetajate ettevalmistamisest ja täienduskoolitusest, samuti matemaatikaõpetajate igapäevatööst, ühistest ettevõtmistest ja Eesti matemaatika seltsi koolimatemaatika ühenduse tegemistest. Seminari töökeeled olid vene ja inglise.

Külakostiks võtsime Eestist kaasa matemaatikaõpikute venekeelsete versioonide täieliku komplekti, mille panime kokku eri kirjastuste õpikutest.

Meid võõrustas Thbilisis asuv Ilia riiklik ülikool (Ilia State University), mis on asutatud 2006. aastal. Lisaks seminari ettekannetele kuulasime vastuvõtjaid, kes rääkisid oma riigi matemaatikahariduse hetkeseisust.

Millest rääkisid Gruusia kolleegid?

Gruusia kolleegide ettekannetest selgusid nende mitmed probleemid. Koos piiride avanemisega lahkusid paljud nimekad matemaatikud laia maailma ja nii on ka koolimatemaatikaga tegelejaid alles väga vähe.

Matemaatika süvaõpet annab Gruusias ainult kolm reaalkallakuga kooli, kus õpib ligikaudu 3000 õpilast: Komarovi-nimeline internaatkool nr 199, Vekua-nimeline füüsika-matemaatika kool nr 42 ja Razmadze-nimeline füüsika-matemaatika kool nr 41. Need kolm kooli on koos progümnaasiumidega, õpilased võetakse katsetega 7. klassi ja üldjuhul noored sama kooli ka lõpetavad. Gruusias on neid kolme kooli suudetud hoida väga heal tasemel läbi aegade. Kõik Gruusiasse toodud rahvusvaheliste olümpiaadide võidud jagunevad ainult kolme kooli vahel. Kogu olümpiaaditöö toimubki vaid neis koolides ning mingit üleriigilist matemaatikaolümpiaadi (nagu meil Eestis) seal ei toimu. Laupäeviti töötab nende koolide juures ettevalmistuskool 5. ja 6. klassis õppivatele lastele. Grusiinidel on olnud soov teha igasse piirkonda selline matemaatika süvaõpet andev kool, aga seni ei ole see õnnestunud. Tavakoolide ja kutsekoolide matemaatika tase on neil väga ebaühtlane.

Elektrooniline lõpueksam

Õpilased lähevad Gruusias kooli kuueselt. Kool lõpeb 12. klassiga. Hinnatakse kümnepallisüsteemis. Grusiinid olid meeldivalt üllatunud, et meil on veel võimalik eksamil või tasemetöös lahendada ülesandeid ja esitada lahendusi. Nende matemaatika lõpueksam kujutab endast valikvastustega elektroonilist testi. Nad ei pea elektroonilist testi parimaks variandiks, sest mitteteadjal on üsna suur võimalus õigele vastusele juhuslikult pihta saada, kuid samas kaotab selline eksam korruptsiooni. Paraku kukub neil isegi sellisel eksami ligi veerand õpilastest läbi.

Ülikooli astumise latt on neil 25% (Eestis 75%). Neil on kõigis ülikoolides kokku õppekohti rohkem kui ühel aastal gümnaasiumilõpetajaid.

Gruusias kasutati kogu Nõukogude perioodil vene keelest tõlgitud õpikuid ja see traditsioon jätkub. Seetõttu tundsid Gruusia kolleegid ka suurt huvi eesti matemaatikaõpikute vastu. Eesti matemaatikahariduse suureks plussiks tuleb lugeda just vene tõlkeõpikute mittekasutamist ja oma metoodikute kirjutatud heade õpikute järjepidevust.

PISA neil ja meil

Kui viimases PISA testis saavutas Eesti 520 punktiga kõigi osalenute hulgas 9. ja Euroopa riikide hulgas koos Šveitsiga 1.–2. koha, siis Gruusia sai 70 osalenud riigi hulgas 404 punktiga 57. koha (eelmises testis 2012. aastal oli neil 379 punkti). Kui võrdsustada 40 punkti ühe õppeaastaga, siis vastavad Gruusia 15-aastased õpilased ligi kolm aastat nooremate õpilaste tasemele Eestis.

Kõnekas on Gruusia õpilaste testitulemuste jaotus PISA testis kasutatud kuuel saavutustasemel. Selgub, et ligi 30% nende õpilastest on matemaatikas kõige madalamal saavutustasemel. Sellest võib teha järelduse, et Gruusia kool ei hoolitse piisavalt matemaatikas vähem võimekate eest. Kui Eestis jõudis PISA uuringus nn baastasemele 88,8%, siis Gruusias oli selliste õpilaste osakaal vaid 42,9%.

Suhteliselt kehvad tulemused peegeldavad muidugi Gruusia koolide ja õpetajate taseme suurt ebaühtlust. Kindlasti räägivad need aga ka sellest, et nende koolimatemaatika eesmärgid ja sisu ei pruugi olla kuigi heas kooskõlas PISA arusaamadega.

Testid õpetajatele

Gruusias on õpetajate palgad üsna madalad. Meie mõistes vanemõpetajad saavad siiski veerandi võrra rohkem kui lihtsalt õpetajad, kuid vanemõpetajaid on neil vaid 19% ringis. Et saada vanemõpetajaks, tuleb sooritada vabatahtlik eksam.

Matemaatikaõpetajate eksam (test) sisaldab 50% ulatuses meie mõistes I ja II kooliastme ning 50% ulatuses III ja IV kooliastme ülesandeid ja probleemide lahendamist. Eksam loetakse sooritatuks 53% saavutamisel ja seda saab sooritada kolm korda aastas.

Mõned näited õpetajate matemaatikatestist.

1. Kaupluses on pirnid virsikutest 20% odavamad ja ploomid pirnidest 50% odavamad. Mitu protsenti on ploomid virsikutest odavamad?
2. Jalgrattur väljus punktist A ja saabus punkti B ettenähtud ajal. Kui ta sõidaks kiirusega 9 km/h, siis jõuaks ta punkti B 20 minutit hiljem, ja kui ta sõidaks kiirusega 12 km/h, siis jõuaks punkti B 30 minutit varem. Leia jalgratturi keskmine kiirus.
3. 94 cm pikkune lõik on jaotatud osadeks, mis on pöördvõrdelised arvudele 3, 4 ja 5. Leia nende seast suurima pikkusega lõik.
4. Leidke koordinaatteljestikus punktile A (2,3) sümmeetriline punkt sirge y = x – 4 suhtes. Kirjeldage lahendust õpilasele arusaadavalt.

Nägime, et Gruusias pannakse rõhku eeskätt andekate õpilaste headele tulemustele, Eestis püütakse anda kõigile hea haridus. Ega me selles küsimuses ühist keelt leidnudki.

Sõjapõgenike õpetamine

Meelde jäi grusiinide soe suhtumine sõjapõgenikesse ja teistesse sisserändajatesse. Nende jaoks töötatakse praegu välja uusi õppematerjale. Selle teemaga tegeles meie suurepärane vastuvõtja Ekaterine Kordzadze.

Vene-Gruusia konflikt on toonud endaga kaasa ulatusliku sisepõgenikelaine, seda lisaks varasematele põgenikele Abhaasiast ja Lõuna-Osseetiast. Meil oli võimalik külastada Gruusia suurimat sisepõgenike küla Tserovanit ja sealset kooli. Külla ehitati 2008. aasta lõpuks eluasemed 2200 perele. Kõik majad on seal ühesugused – pisikesed ja punaste katustega. Tänavad on nöörsirged ja asula peaväljakul paiknevad kool ning lasteaed.

Tegime lühikese ringkäigu koolimajas. Nägime kõledaid koridore ja nigelat koolivõimlat. Meile näidati arvutifirmalt kingituseks saadud ülimoodsat meediaklassi, mis ei leia väga laialdast kasutust, kuna sinna ei mahu kogu klass korraga tundi. Igast klassist vaatas meile vastu ligi 30 uudishimulikku ja rõõmsameelset õpilast. Vahetunnis nad nutitelefonidega ei tegelnud.

Raamatukogus tutvusime koolis kasutusel olevate õpikutega, eriti huvitasid meid muidugi matemaatikaõpikud. Numbrite ja piltide järgi saime aru, mis teemaga tegemist on. Kohtusime selles sõjapagulaste koolis ka Gruusia haridusministeeriumi esindaja Natia Jokhadzega. Eriti rõõmus oli külalise üle kooli õppealajuhataja, kes sai temaga kohe oma kooli probleemidest rääkida.

Gruusia on imeilus maa. Suured mäed on Eestist tulnuid alati paelunud. Nägime palju vanu kloostreid ja kirikuid. Samas meenus Thbilisit vaadates elu Eestis 15 aastat tagasi. Palju väikseid poode ja aktiivseid kaupmehi. Kõrvuti uhked uusehitised ja täiesti vaevu püsti seisvad majad, milles siiski elati. Tänavatel hakkasid silma kerjused. Üllatas tohutult aktiivne liiklus. Autoteel sõitis kõrvuti täpselt nii palju autosid, kui sinna mahtus. Sõiduradade märgistusest ei hoolinud keegi. Signaali anti nii hoiatamiseks kui ka tervitamiseks või lihtsalt suhtlemiseks. Palju sõitis tänavatel ringi parempoolse rooliga autosid.

Grusiinid on väga külalislahked ja abivalmid, eriti soojalt suhtuvad nad aga eestlastesse, sest ei ole unustanud president Ilvese külaskäiku ja toetust neile. Gruusias võid julgelt olla eestlane. Loodame koostöö jätkumisele.

Gruusias käinute muljed kogus kokku Kilingi-Nõmme gümnaasiumi matemaatikaõpetaja ANNE AASAMETS