Eesti õpilased PISA uuringutes: Eesti õpilaste edukus loodusteadustes

Imbi Henno

Eesti üldhariduskool pakub Lääne kultuuriruumi parimat haridust, meie probleem on aga jätkuvalt tippsooritajate väike osakaal. Eesti kuulub nende riikide hulka, kus õpilased on heade teadmistega, aga vähese motivatsiooniga.

Eesti õpilased saavutasid loodusteadustes suurepärase tulemuse. Eesti paigutus kõigis loodusteaduste hindamisvaldkondades 3.−5. järjestuskohale. Loodusteaduste pingereas olid esimesed Singapur (556 punkti), Jaapan (538), Eesti (534), Taipei (532) ja Soome.

OECD riikide seas võrdub 39 punkti ühe kooliaasta tulemusega. Seega saab väita, et Eesti õpilased on oma arengus OECD keskmisest (493 punkti) aasta võrra ees.

Eesti õpilased olid edukamad järgmistel alaskaaladel: uuringu kavandamine, andmete tõlgendamine, teaduse olemuse mõistmine ning Maa ja universumi ning füüsikalised süsteemid (3. koht). Elussüsteemides jäime 4. kohale ja ning nähtuste teaduslikus selgitamises ning sisuteadmistes 5. kohale.

Kui eesti poiste ja tüdrukute sooritus loodusteaduste üldskaalal ei erinenud, siis poisid osutusid tüdrukutest oluliselt tublimateks nähtuste teaduslikus selgitamises, sisuteadmistes ja füüsikalistes süsteemides ning tüdrukud ­uuringu kavandamises. Poiste tulemused hajusid rohkem. Nende hulgas oli rohkem tippe, aga ka mahajääjaid.

Haridust hinnatakse

Maakondlikus võrdluses paistsid parimate loodusteaduslike teadmiste ja oskustega silma Hiiumaa õpilased. Hiiumaa keskmine tulemus (575 punkti) ja Hiiumaa tüdrukute tulemus (582) ületas tunduvalt ka Singapuri tulemuse.

Singapuriga sarnasele tasemele jõudsid veel Läänemaa (556) ja Tartumaa (554) õpilased. Seega on selge, et nende kolme maakonna õpilased on loodusteadustes maailmas ühed pädevamad ja neid oskusi on kujundanud väga professionaalsed õpetajad.

Hiiumaa keskmised tulemused ületasid teiste maakondade õpilaste tulemusi märkimisväärselt just füüsikas, keemias ning geograafias. Maakonniti ilmnes veel, et Hiiu-, Rapla- ja Lääne-Virumaa õpilased olid parimad füüsikas-keemias, Ida-Virumaa õpilased bioloogias, Põlva- ja Valgamaa andmete tõlgendamises ning enamik teisi maakondi geograafias.

Heade tulemuste saavutamisel on olulised läbipaistvad ja selged eesmärgid ning haridusstandardid, õpetuse kohandamine õpilaste vajadustega. OECD hariduse ja oskuste osakonna juht Andreas Schleicher on oma viimaste kuude esinemistes rõhutanud, et selgelt tuleb välja öelda, kes vastutab õpilase edu eest, ja vastanud, et hea edasijõudmise eest vastutab iga õpilane, õpetaja ning lapsevanem.

Seega oleme nii riigi, kooli kui ka kodu tasandil võtnud vastutuste, et meil on nii head tulemused. Meil väärtustavad haridust nii kodu kui ka ühiskond.

Head baasteadmised

Lisaks keskmisele sooritusele kirjeldab PISA õpilaste oskusi nii kõikides loodusteadustes, lugemises kui ka matemaatikas kuuel kirjaoskustasemel. 5. ja 6. tase on kõige kõrgemad ja hõlmavad keerukaimaid ülesandeid. Teist taset loetakse baasoskuste tasemeks, millest alates on näiteks õpilase kirjaoskus sellisel tasemel, et ta tuleb edukalt toime teaduse ja tehnoloogiaga seotud igapäevaelu olukordades. Õpilased, kes jõudsid 5. ja 6. tasemele, kutsutakse tippsooritajateks, neid, kes jäid alla 2. taset, alasooritajateks.

Riikide võrdluses saavutustasemete järgi paigutus Eesti Vietnami ja Macau (Hiina) järel loodusteaduste üldskaalal 3. kohale, OECD riikide ja Euroopa riikide hulgas aga esikohale. Eesti edu seletab see, et enamik meie õpilastest on saavutanud baasoskuste taseme ning võrreldes teiste riikidega on meil väga vähe nõrku õpilasi. Eestis on Euroopa riikidest kõige vähem õpilasi, kelle loodusteaduste, matemaatika- ja lugemisoskused jäävad alla baasoskuste taseme.

Euroopa Liit on seadnud kõikidele riikidele aastaks 2020 eesmärgi vähendada alasooritajate osakaalu haridussüsteemis. Eesti ja Soome on täitnud selle eesmärgi juba eelmise PISA uuringuga. Eestis oli rahvusvahelises võrdluses kõige vähem väheste bioloogia-, füüsika- ja keemiateadmistega õpilasi maailmas.

Nii nagu varasemates PISA uuringutes, ilmnes ka PISA 2015 uuringus eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste loodusteaduste keskmise soorituse (vastavalt 544 ja 500 punkti) vahel statistiliselt oluline erinevus. Eesti õppekeelega koolide õpilased olid edukamad ka kõikidel loodusteaduste alaskaaladel.

Vene koolid peavad veel pingutama, et eesti koolidele järele jõuda. Samas olid vene õppekeelega tüdrukud ja poisid tublimad kui nende eakaaslased Venemaal. Võrreldes PISA 2006 uuringuga on eesti õppekeelega koolide tüdrukute keskmine sooritus jäänud samaks, vene õppekeelega koolide tüdrukute keskmine sooritus langenud, aga eesti ning vene õppekeelega koolide poiste sooritus hoopiski tõusnud.

2015. a tippsooritajad

Uute tehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste väljatöötamine ning rakendamine eeldab oskusi. Seetõttu pühendab PISA suurt tähelepanu tippsooritajatele. Tippsooritajate (5. ja 6. tase) osakaaluga (13,5%) jõudis Eesti riikide järjestuses 6. kohale (OECD keskmine 7,7%). Samas oli Eestis tippsooritajate osakaal väiksem kui teistes tippriikides ja seda nii loodusteadustes matemaatikas kui ka lugemises.

Viimasel kümnendil räägitakse üha enam süvaõppimisest ehk süvamõtlemisest (deep learning). Schleicher rõhutab, et PISA 2015 fookus oli süvaõppimine, mis tähendab tahet mitte piirduda minimaalse pingutusega, vaid õpitust aru saada.

OECD raportitest ilmneb, et tippsooritajad on pühendunumad õppijad ja kulutavad rohkem aega loodusteaduste õppimisele nii koolis kui ka väljaspool kooli. PISA näitas, et paljudes riikides, sh Eestis, on märkimisväärne osa tipptegijaid, kes ei tunne loodusteaduste vastu huvi. See tähendab, et haridussüsteem on olnud edukas õpilaste loodusteaduslike teadmiste ja oskuste kujundamisel, aga edutu õpilaste huvide ja karjääripüüdluste toetamisel. Eestis ei kujundata välja kõigi õpilaste potentsiaali – kuulume nende riikide hulka, kus õpilased on heade teadmistega, aga vähese motivatsiooniga.

Positiivne on, et võrreldes varasemate uurinutega on Eestis tippsooritajate osakaal siiski suurenenud. Nii nagu OECD riikides, nii oli ka Eestis tippsooritajaid rohkem poiste hulgas. Eestis jõudis 5. ja 6. tasemele 15% poistest ja 12% tüdrukutest ning 6. tasemele 2,5% poistest ja 1,3% tüdrukutest.

Multitalendid

Tippsooritajaid kahes või kõigis kolmes valdkonnas nimetatakse multitalentideks. Võrreldes 2006. aastaga, on Eestis tõusnud õpilaste protsent (6,7%; OECD keskmine 3,7; Singapur 13,7%), kes olid tipptegijad korraga kõigis kolmes (lugemine, matemaatika ja loodusteadused) valdkonnas.

Alates 2006. aastast on loodusteaduste keskmine oskuste tase maailmas jäänud stabiilseks. Umbes veerandis riikides on tulemused paranenud. Eesti õpilaste keskmine loodusteaduslik sooritus on võrreldes kolme varasema PISA uuringuga tõusnud kolme punkti võrra.

Schleicher väidab, et riikide kulutused haridusse on aastate jooksul kasvanud 20%, aga kulutuste mõju mitte eriti. Alates 60 000 dollari piirist (kulutused õpilase kohta kokku vanusevahemikus 6−15 aastat) jõutakse tasemeni, kus hariduskulutuste kasvuga ei kaasne enam olulist õpilaste teadmiste juurdekasvu. Eesti on selle tasemeni jõudnud (66 000 dollarit), st on tõenäoline, et edasiste haridusinvesteeringute kasvuga ei kaasne enam olulist tulemuste paranemist.

PISA UURINGUD

• Viimase viieteistkümne aasta jooksul on OECD korraldatav PISA saanud paljudes riikides õpilaste õpitulemuslikkuse mõõteinstrumendiks ja hariduspoliitika kujundajaks. PISA raportid, mis esitavad riikide järjestuse õpilaste keskmiste tulemuste alusel, toovad esile soorituste erisused riigiti, sooti ja saavutustasemeti, on tekitanud ühtedes riikides šoki ning muutnud teised hariduse eeskujudeks.
• OECD uuringud pakuvad riikidevahelises võrdluses usaldusväärselt kogutud andmeid, aga detailsed siseriiklikud analüüsid tuleb riikidel endil koostada. Näiteks Eesti puhul saab siis välja tuua erisusi õppekeeleti, maakonniti jne. On võimalik mõtestada õpilaste sooritust eri vaatenurkade alt, sest lisaks teadmiste ja oskuste testimisele vastasid õpilased ja koolijuhid väga erinevatele õppimist ja õpetamist puudutavatele sisulistele, hoiakulistele ning koolikorralduse taustaküsimustele.
• Keskenduda saab riikliku eripära lähemale vaatlusele, mõtestada tulemusi paremini kohalikust kontekstist lähtuvalt, pakkuda tõhusat lisandväärtust riigisiseste üldistuste tegemiseks ning teha sisukamaid hariduspoliitilisi otsuseid.
• PISA uuringus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatikas ning loodusteadustes ning seda, kuidas õpilased õpitut igapäevaelus rakendavad. PISA 2015 uuringu fookuses olid loodusteadused, nagu ka 2006 aastal, mil Eesti PISA-s esimest korda osales.

Allikas: HTM