Igale koolile oma arvamusfestival

3. veebr. 2017 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit

Raivo Juurak

Jaanuaris sai läbi Paide arvamusfestivali ideekorje. Ka õpetajate liit on saatnud oma ideed. Üks neist on näiteks selline: „Kas meil on üle- või puudujääk Eesti hariduses?” Ehk kas meil on õpetajaid üle või puudu? Kas meie õppe- ja ainekavad on sisult tühjad või ajavad kuhjaga üle? Kas tööülesannetest tuleb koolis puudu või ei mahu need ööpäeva ära? Kas meil on üle- või alakoolitatud koolijuhid ja kuidas mõjutab see nende tegutsemist? Kas meil on headest praktikatest ning koostöistest kogemustest üle- või puudujääk? Kas ressursside kasutus on ala- või ülehinnatud? Ühesõnaga – õpetajate liidul on kavas teha meie haridusele üks tõsisem inventuur.

Tegelikult muutuvad arvamusfestivalid iga aastaga olulisemaks, sest viimastel aastatel on jõudsalt levinud arusaam, et igaüks võib arvata, mida ta just ise tahab. Arvamusfestivalide ülesanne on aidata meid sellisest „tõejärgsest ajast” üle. Siinkohal meenub, kuidas professor Andres Metspalu möödunud suvel Paides kümneid ja kümneid valearusaamu geenidest ja geneetikast üksteise järel ümber lükkas.

Aga Paide ei pea olema see ainus paik, kus tohib arvata ja oma arvamust korrigeerida. Näiteks Tallinna 32. keskkool tähistas oma aastapäeva arvamusfestivaliga. Ja sealgi ei lastud igaühel arvata, mida iganes, vaid kaasati paarkümmend eksperti väljastpoolt kooli. Lisaks olid moodustatud õpilaste ekspertgrupid, kes enne festivali iga teemaga põhjalikult tutvusid ja arutelusid vedasid.

Vaatame mõnd 32. koolis arutatud teemat lähemalt.

Millest lähtub populistlik poliitik?” Ekspert Maarja Tinn. Selles rühmas analüüsiti Brexiti tagamaid, Donald Trumpi valimiskampaaniat, suhtumist Odini sõdalastesse, Ungari peaministri Viktor Orbáni seisukohavõtte jms.

Soorollidest ja sookollidest meil ja mujal.” Ekspertideks Tarmo Jüristo ja Martin Vällik. Arutati soolise palgalõhe teemat. Küsiti, kas Eesti gümnaasium suurendab soolist ebavõrdsust? Kas tüdrukud suudavad matemaatikat õppida poistega võrdselt? Kas õpetajad vajavad sooneutraalse õpetamise kursusi? Mis rolle suruvad meile peale meeste- ja naisteajakirjad? Miks on poistel ja tüdrukutel erinevad mänguajad? Miks on meile nii suur asi, et meil on nüüd naispresident?

Kui kaua veel kõlab eesti keel?” Eksperdiks kirjanik Wimberg. Kas kirjandust peaks õppima tänapäeva elavate kirjanike raamatute või klassika põhjal? Kas võõrsõnad rikastavad eesti keelt? Kas attachment või manus? Kas Facebook rikastab või vaesestab eesti keelt?

Samasuguse põhjalikkusega arutati läbi 11 teemat!

Tehke järele!


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!