Koorimuusika maailmatase „Peadirigentide” kontsertidel

3. veebr. 2017 Anneli Ivaste - Kommenteeri artiklit

Tõnu Kaljuste teeb igast kontserdist sündmuse. Foto: Erlend Arras

 

Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) jätkab märtsis oma juubelihooaja sarjaga „Peadirigendid”, kus koori juhatavad peadirigendid, kes on koori nägu ja tegemisi 35 aasta jooksul kujundanud.

Märtsis jõuab koori ette mitmekülgsemaid ja isikupärasemaid tegijaid muusikamaailmas – Paul Hillier. Poisipõlves Londoni St. Pauli katedraali ja Windsori lossi kuningliku kapelli lauljast on saanud igal tegevusalal parimate hulka kuuluv dirigent, laulja, muusikauurija ja -kirjanik, õppejõud ning mitme kuulsa vokaalansambli juht. Praegu on ta ansambli Theatre of Voices, Ars Nova Kopenhaageni ja Iiri rahvusliku kammerkoori peadirigent. 

EFK-d juhtis Hillier kuus hooaega. Ta salvestas kammerkooriga kümmekond rahvusvaheliselt hinnatud plaati, mille hulgas on ka Grammy auhinna võitnud CD. Tema peenelt lihvitud kavades kohtab sageli haruldasi helileide, nii ka seekord. „Öölaulude” kontserdi kavasse on koondatud põnevat muusikat Ida-Euroopa naisheliloojate loomingust.

Kavale andis pealkirja Galina Grigorjeva teos „Nox Vitae”, mida läbib öö teema. Ameerikas resideeruva vene juurtega Lera Auerbachi ja Gruusia helilooja Nino Jandžgava looming on esmakordselt kammerkoori repertuaaris. Hillier ise ütleb: „Soovisin Jandžgava „Halleluujat” esitada, kuna minu meelest sobib see muusika ideaalselt just EFK kõlaga. Roxanna Panufniku „Wild Ways” on aga armas ja humoorikas jaapani poeesial põhinev lugu.”

Kammerkoori asutaja ja vaimne isa Tõnu Kaljuste juhatab kontserte aprillis Tartus, Tallinnas ja Pärnus. Ta toob lavale kaks meistriteost – Alfred Schnittke „Reekviemi” ja Arvo Pärdi „Miserere” –, mille omavaheline seos võib esmapilgul märkamatuks jääda. Kuid Schnittke „Reekviemil” on olnud tähtis roll Arvo Pärdi „Miserere” loomisel.

Tõnu Kaljuste salvestas 1970-ndate keskel Schnittke „Reekviemi” Eestis, kuna ladinakeelset reekviemi oli Moskvas tol ajal võimatu esitada. Selleks pani ta kokku koori eesti parimatest lauljatest, mis sai tõukeks profikoori loomisele. Teose salvestusel käis ka Arvo Pärt, kellele meeldis teose orkestratsioon sedavõrd, et ta kasutas samu pille hiljem oma „Misereres”.

Peadirigentide” sarja lõpetab maikuus hollandi dirigent Daniel Reuss, kes on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud koori- ja orkestridirigent ning olnud lisaks Eesti esinduskoorile veel kahe Euroopa eliitkoori, Cappella Amsterdami ja Berliini RIAS-kammerkoori peadirigent. Ta valis juubelisarja värvika, mitmekülgse kava, mis kannab pealkirja „Arieli laulud”. EFK lauljad iseloomustavad teda kui terava kõrva ja võrratu harmooniatajuga dirigenti, kel õnnestub saavutada pea ideaalilähedane kõlapilt. Seekord pakub ta kuulamiseks põneva valiku Erkki-Sven Tüüri, Frank Martini, Rudolf Escheri ja Jan Pie­terszoon Sweelincki loomingust.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!