Lasteaednikud kohtusid ministriga
Kohtumisel osalejad: vasakult Tiina Peterson, Sirje Kessler, Merit Kvatš, Evelin Sarapuu, Mailis Reps, Liili Pille, Jana Treier, Reeli Simanson.
27. jaanuaril toimus haridus- ja teadusministeeriumi Tallinna esinduses konstruktiivne kohtumine haridus- ja teadusministri Mailis Repsi, HTM-i üldharidusosakonna peaeksperdi Tiina Petersoni, Eesti lasteaednike liidu juhatuse liikmete ja Eesti alusharidusjuhtide ühenduse esindajate vahel.
Põhiteemana oli arutluse all riigieelarvest lasteaiaõpetajate palgatõusu toetamiseks omavalitsustele eraldatud motivatsioonipakett, täpsemalt raha jagamise mehhanismid. Kerkisid üles ka muud olulised teemad: õpetajate töökorraldus ja töökoormus, HEV-lapsed ja kaasav haridus, lapsevanemate osalustasud.
Alushariduse valdkonnas on praegu kõige suurem probleem lasteaiaõpetajate madal töötasu ning piirkonniti väga erinev palgatase.
Kohtumisel toetati Eesti lasteaednike liidu ettepanekut ja jõuti ühisele seisukohale võrdsustada 2020. aasta jaanuariks pedagoogilise kõrgharidusega lasteaiaõpetaja töötasu alammäär kooliõpetaja palga alammääraga. Omavalitsuste motivatsioonipaketi toimemehhanisme lasteaiaõpetaja palga tõstmiseks arutatakse mõne kuu jooksul ning 2017/18. õppeaasta alguseks peavad juriidilised ja finantslahendused olema kokku lepitud ja kinnitatud.
Minister Mailis Reps tutvustas toetuse jagamise loogikat.
Nimelt peab kohalik omavalitsus, kes soovib 2017. aasta septembris saada lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks riigilt toetust, olema vastu võtnud põhimõttelise otsuse võrdsustada lasteaiaõpetaja palga alammäär kooliõpetaja palga alammääraga.
Esialgsete plaanide kohaselt on ajakava järgmine.
1.septembriks 2017 tõstetakse lasteaiaõpetaja palk vähemalt 80%-ni kehtivast kooliõpetaja palga alammäärast;
1.jaanuariks 2018 vähemalt 85‒90%-ni kehtivast palga alammäärast;
1. jaanuariks 2019 tõstetakse palk 90‒95%-ni, sh magistrikraadiga õpetajal 100%-ni sel hetkel kehtivast palga alammäärast.
Kokkutulnud olid üksmeelel ning ka minister toetas arvamust, et lasteaiapersonali miinimumkooseisu kuuluvad endiselt liikumis- ja muusikaõpetaja ning rühmas töötab kaks kõrgharidusega õpetajat ja üks vähemalt lapsehoidja ettevalmistusega õpetajat abistav töötaja, mis tagab laste igakülgse arengu kogu lasteaiapäeva jooksul.
Töökorralduslike muudatuse tegemisel peab otsustamisõigus lisaks kohalikule omavalitsusele ja lasteasutuse juhile olema ka õpetajatel ja hoolekogul. Tiina Petersoni sõnul on töökorralduslike muudatuste tegemine õigustatud vaid juhul, kui need tagavad alushariduse veelgi parema kvaliteedi.
Üksmeelselt leiti, et lasteaiaõpetaja tööajas on vaja eristada vahetut tööd lastega ja üldist tööaega. Minister soovib lähiajal alustada arutelu, et leppida kokku lasteaiaõpetaja tööajas, milles oleks selgelt määratletud 30 tundi vahetut tööd lastega ning viis tundi üldist tööaega 35-tunnise töönädala vältel.
Kohtumisel rõhutas minister, et on vaja vähendada alla täiskoormusega töötavate õpetajate hulka. On vaja taastada majandussurutise-eelne täiskoormusega töötamine, kuna kärbete aeg on möödas.
Kokkuvõtvalt tõdeti, et lasteaiaõpetajate palgaprobleemi leevendamiseks pakutud lahendused tagavad õpetajate võrdse kohtlemise ning motiveerivad erialase haridusega kogenud spetsialiste töötama valitud erialal. Konkurentsivõimeline töötasu toob ülikoolidesse alushariduse pedagoogiks õppima motiveeritud noori ja tagab alushariduse kõrge kvaliteedi ka edaspidi, mis on laste seisukohalt parim.
Meie majas on enamus rühmi üle läinud ühe õpetaja ja assistendi süsteemile. Kahjuks on seoses sellega üles kerkinud väga palju probleeme. Assistendiks võib saada põhiharidusega inimene tänavalt. Meie majas on mitmed endised õpetaja abid nüüd assistendid. Üles on kerkinud palju probleeme. Kui kahe õpetaja süsteemis üks õpetaja näiteks haiguse tõttu puudus, asendas teda haridusega õpetaja. Nüüd töötab assistent 12 tundi päevas, saades asendusraha vaid mõne tunni eest päevas. Õppetööd kahjuks assistendid ei tee, eriti mitte vanemas rühmas, kus tegevused on keerulisemad. Kes kannatajaks on? Lapsed ja hariduse kvaliteet. Lisaks on assistent puruväsinud ja närviline, kui ta töötab iga päev 12 tundi. Aga nii on odavam….. Mitmed assistendid on juba ka töölt lahkunud, kuna tuli välja, et see töö polegi nii lihtne. Laste eest vastutamine, probleemide lahendamine, lastevanematega suhtlemine, ei osata käituda erivajadustega lastega jne. Iseenesest pole ju halb, et lastega töötab korraga rohkem inimesi, aga inimesed peaksid olema siiski pädevad lastega tegelema. Toetan igati seda, et rühmas töötab kaks kõrgharidusega õpetajat, laste arvelt ei tohiks kokku hoida. Meie majas on lapsevanemaid, kes on lapsed ühe õpetaja süsteemi rühmast ära võtnud ja soovinud last panna kahe õpetaja süsteemi rühma. Probleem pole olnud mitte õpetajas vaid assistendi ebapädevuses.
Suur probleem on ka see, et paljud lasteaiaõpetajad töötavad alakoormusega, kuna masu ajal nende koormusi vähendati ja tagasi pole normaalkoormust lootustki saada. Sest nii on ju majale odavam….. Palgaraha peaks olema vaid palkadeks, aga kahjuks direktorid ei maksa neid summasid välja, mis õpetajate jaoks on eraldatud. Meie majas võitles õpetajatele täiskoormused välja lastevanemate aktiivgrupp eesotsas hoolekoguga.
Üle pika aja ka mõistlikku juttu 🙂
Väga positiivne,et teema lauale võeti. Aeg-ajalt töökuulutusi vaadates on paljudes lasteaedades jätkuv Masu. Niisugust olukorda ikka ennem ei olnud, mis mõned aastad tagasi tekitati.